150 aastat raudtee loomisest läheb ajalukku murrangulise hetkena

Möödunud aastal tähistas Eesti Raudtee üht väga olulist verstaposti kogu Eesti raudteeliikluse ajaloos. 5. novembril möödus 150 aastat ajast, mil esimest korda sõitis Paldiski-Tallinn-Narva-Gattšina liinil rong. Seda hetke peetakse Eesti raudtee sünniks. Omamoodi sünd toimub raudteel tänagi, sest just 2020. aastal said hoo sisse järgmise 150 aasta olulised arengud.

Kuigi Balti raudtee esimese tegevusaasta järel tõdesid nii mõnedki raudteeskeptikud, et rahvasuus Apelsiniraudteeks kutsutud projekt pole piisavalt jätkusuutlik ning ei ole võimeline pakkuma juba väljakujunenud kaubateedele piisavat konkurentsi, toimus üleüldine meelemuutus kiirelt.

19. sajandi üks tähtsamaid eestlasi papa Jannsen tõdes 1875. aasta 30. aprilli Eesti Postimehes, et “… Wähe aastaid on mööda läinud, aga naljameeste nali ja pääwangutamine on ammu kadunud. Mis enne ei ustud, peab nüüd igamees oma silmaga nägema, et Baltia raudtee oma teenistusega tugewama jalge pääl seisab, kui mõned muud raudteed, kellest esiotsa kes teab kui suurt kasu loodeti, kuna pärast rendi kandmisega wäga kiiga kääga läks. … Kus wedu mõnus ja odaw ja seeläbi kaubitsemine rohkeste kaswab, sääl ei jää ka raudtee teenistus ega kõige muu kasu mitte tulemata. …”.

Raudteest sündis kasu lisaks kaubavahetuse hoogustumisele mujalgi eluvaldkondades. See andis tõuke karjakasvatuse arenguks, samuti sai uue hoo sisse turism. Pärnust, Haapsalust ja Narva-Jõesuust kujunesid kiirelt hinnatud merekuurordid. 1930. aastateks oli rongisõit Eestis populaarse liikumisviisina üks odavamaid kogu Euroopas.

Raudteega seotud teemad on aktuaalsed ka täna. Inimestele läheb korda, millised on tänapäevased reisirongid, kust jooksevad raudteeniidid ning millal muutub ühendatus raudtee abil muu maailmaga veelgi paremaks. Raudtee ümber on alati elu käinud ning nii on see tulevikuski.

Raudtee 150. sünnipäev läheb ajalukku hetkena, mil toimus oluline murre keskkonnasõbraliku transpordi arendamise suunas. Üle pikkade aastate hakkas taaskord sõitma elektrirong Turbasse ning lähiajal pikeneb liin uuesti Haapsaluni. Elektrile üleviimise töid on alustatud Tallinn-Tartu, Tallinn-Narva, Tapa ja Valga ning aastaks 2028 peaks olema elektrifitseeritud kõik Eesti 800 raudteekilomeetrit.

Lisaks on raudteesõpradel juba ammu põnev ootus kahe megaprojekti ehk Rail Baltica ning Tallinn-Helsingi tunneli osas. Need on tõenäoliselt järgmise 150 aasta suurimad arendused, mis jätavad Eesti raudteelukku tähtsa jälje, mille tähtsust võime praegu vaid aimata. Raudtee uue ajaloopeatüki kirjutamine on alanud.