03.07.2023
Vastu suve läbi viidud arvamusuuringu kohaselt püsib toetus Rail Baltica raudteeühendusele muutumatuna, kuid usk projekti realiseerumisse on kasvanud.
Turu-uuringute AS poolt läbiviidud uuringu kohaselt toetab kiiret ja kaasaegset Eestit Lääne-ja Kesk-Euroopaga ühendavat raudteed 68 protsenti elanikkonnast, samas raudteeühenduse vastu on 19 protsenti. Toetus Rail Baltica projektile on Eestis juba kolmandat aastat järjest olnud stabiilselt vähemalt 65 protsenti. Jätkuvalt on toetus kõrgeim nooremate vanuserühmade seas (15-29 vanuserühma toetus 74%).
Rail Baltica projekti realiseerumisse usub uuringu järgi 49 protsenti Eesti elanikest, ülejäänud kas pole kindlad või ei oska vastata.
Poole aasta eest tehtud uuringuga võrreldes on usk projekti realiseerumisse muutunud märgatavalt tugevamaks, detsembris 2022 oli selles kindel või pigem kindel 40 protsenti elanikkonnast. Ka projekti õnnestumist peavad tõenäosemaks noored, mehed mõnevõrra enam kui naised.
„Oleme jõudnud reaalse ehitamise faasi, pea kümme raudteega ristuvat rajatist on juba valmis, mitmed valmimas või töös, sel aastal algab ka põhitrassi ehitus,“ viitas Rail Baltic Estonia juhatuse esimees Anvar Salomets põhjustele, mis on tõenäoliselt usku projekti realiseerumisse kasvatanud. „Inimesed tahavad arusaadavalt näha, et ehitusega edeneme ja seda on nüüd tõepoolest võimalik ka näidata. Aktiivsem ehitus puudutab lähiaastatel ennekõike Harju- ja Raplamaad, aga loodetavasti saame ka Pärnumaa osas peagi jõudsalt edasi liikuda,“ märkis Salomets.
Projekti mõju peab Eestile positiivseks 68 protsenti elanikkonnast, negatiivseks 18 protsenti, ülejäänutel pole sellekohast seisukohta.
Rail Baltica peamiste plussidena nähakse uuringu põhjal inimelude säästmist, kiiremat ja turvalisemat kaubavedu ning häid liikumisvõimalusi Euroopasse. Samas väärtustatakse ka raudtee keskkonnasõbralikkust ja regionaalset potentsiaali.
Uuringu viis läbi Turu-uuringute AS, valimisse kuulus 1003 Eesti elanikku vanuses 15-74 eluaastat. Uuringuga saab tutvuda SIIN.
