Andrus Paat, keskkonnaekspert

5. juunil tähistatakse ülemaailmset keskkonnapäeva. Tegu on esmakordselt 1973. aastal ÜRO poolt ellu kutsutud keskkonda toetava teavituspäevaga, mis julgustab ühiselt tegutsema keskkonnakaitse nimel. Seda toetavad nii paljud valitsusvälised organisatsioonid kui ka valitsusasutused rohkem kui 143 riigist. Tänavuse ülemaailmse keskkonnapäeva fookusteemaks on “maa taastamine, kõrbestumine ja põuakindlus”.

Me kõik sõltume maast, kuid seda üle ekspluateerides väheneb selle bioloogiline mitmekesisus, raadamisega muutuvad maad kõrbeteks, veeallikad kaovad, reostus suureneb, saagi kasvatamine ebaõnnestub. Maa kasutusväärtuse halvenemine ohustab kogukondi ning viib majanduse nõrgenemiseni. Sellest tsüklist väljumiseks peavad riigid rakendama kliimameetmeid degradeerunud ökosüsteemide ja maa taastamiseks. Ka meie võtame Rail Baltica arendamisel seda teemat äärmise tõsidusega.

Rail Baltica üks suurimaid mõjusid on maakasutuse muutus – on paratamatu, et ca 50 meetri laiuses raudteekoridoris kaob osaliselt mets ja saavad mõjutatud rabaökosüsteemid oma elupaikadega. Ühtlasi kasvab Rail Baltica ehitusfaasis kasvuhoongegaaside (KHG) heide, kuid seda tasakaalustab eelduslikult ca 15-20 aasta pärast modaalse nihkega (kauba ja reisijate osaline ületulek maantee-ja lennutranspordist elektrifitseeritud raudteele) saavutatav potentsiaalne KHG heite vähenemine ning tasakaalustamise efekt on seda kiirem, mida rohkem kasutab Rail Baltica elektriks taastuvenergiat.

Osana projekti kliimamõjude kompenseerimisest, planeeritakse täna rabaökosüsteemide taastamisi ehk kraavide sulgemisi olemasoleva kuivendusmõju vähendamiseks neis rabades, mida ise läbime, sest seal on suurim süsiniku sidumise potentsiaal.

Tänaste teadmiste järgi on kavandamisel taastamistegevused Männiku, Hagudi, Kaigepere ja Rääma rabades ca 500 ha ulatuses – neid taastamistöid ei pea ilmtingimata lõpetama Rail Baltica ehitusetapis, vaid seda võib teha ka pärast projekti valmimist. Küll aga on kohustuslik lõpetada enne raudtee füüsilist ehitust Lõuna-Pärnumaal Natura 2000 hüvitusmeetmete osana metsisele, kui Natura 2000 kaitse-eesmärgiks olevale linnule, elupaikade taastamistööd ca 3 400 ha ulatuses. Neid projekteerimis- ja taastamistöid juba teostatakse, eesmärgiga saada valmis 2026. aastaks ning luua seeläbi ka eeldused Rail Baltica ehituseks.

Kuna Rail Baltica mõjutab lisaks rabadele ka teisi ökosüsteeme, nt metsasid, siis tuleb kaaluda rohkemate kompensatsioonialade loomist või degradeerunud ökosüsteemide taastamist lisaks eeltoodule. Neid vajadusi ja võimalusi tuleb hinnata terve trassi vaates, kuid tänaseks on veel osal trassist keskkonnamõjude hindamine pooleli. Tõenäoliselt tuleb täpsemaid plaane seada siis, kui mõjuhindamised on teostatud. Üheks reaalseimaks tegevuseks oleks siinkohal jääksoode taastamine, mis on suure süsinikutalletamise potentsiaaliga.

Rail Baltica arenduses teadvustatakse maakasutusmuutusega kaasnevate mõjude ning nende õiglase kompenseerimise vajadust pidevalt. Loodame, et anname sellega oma tagasihoidliku panuse ülemaailmse keskkonnapäeva eesmärkide saavutamisesse.

Foto: Mareks Steins / Unsplash