06.02.2017

Rajatav raudtee tuleks riigikaitsjatele suureks kasuks, kuid üksnes enne sõjategevuse puhkemist.

Ajalooliselt on raudteedel olnud sõjapidamises kanda oluline osa ja Kaitseministeeriumi riigikaitse planeerimise osakonna juhataja asetäitja kolonelleitnant Vahur Karuse sõnul on raudtee jäänud transpordiaspektist riigikaitsjatele tähtsaks siiani.

Rail Baltic saab Karuse sõnul kindlasti koha ka Eesti ja NATO sõjalises planeerimises. „Rail Baltic võimaldab liigutada suures mahus vägesid, varustust ja varusid Euroopast Eestisse, Lätti, Leetu ja Poola. Kuna raudtee ehitatakse Euroopa standardi järgi, jääb Poolas ära ajakulukas veermikuvahetus ja see muudab kogu transpordi märksa kiiremaks,” põhjendas Karus.

Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse teaduri Kalev Stoicescu arvates tasub Rail Balticu kasutusvõimaluste mõistmiseks vaadata, kuidas kasutab Kaitsevägi praegusi raudteevõimalusi. „Rasketehnikat on raudtee-ešelonidega Tapale viidud küll ja küll, nii Paldiskist kui ka lõuna poolt. See toimib hästi,” ütles ta.

Rail Baltic toetab Karuse sõnul liitlasvägede vaba liikumist Euroopas, nn sõjalise Schengeni toimima hakkamist. „Kui see projekt innustaks tulevikus ka Soomet kaaluma tunneliühenduse rajamist, soodustaks see piirkondlikku strateegilist mobiilsust veelgi,” sõnas ta.
Loodav raudtee on seega tähtis just sõjalise heidutuse seisukohalt, kui kriisi puhkemise hirmus tuleb mõnesse piirkonda ruttu liitlasjõude tuua. “Tänapäeva kiiresti arenevates konfliktides võib ka viietunnine logistiline lõtk olla otsustava tähtsusega,” ütles Karus.

Kõige selle juures on mitu aga. Enne tegeliku konflikti puhkemist võib kiirest ühendusest Kesk-Euroopaga kasu olla, kuid kui olukord läheb tuliseks, on raudtee väga haavatav. „Soomusrongid on ajalugu ning ka sajanditagust raudteede sõjalist tähtsust tuleb näha tolleaegse kehvalt arenenud teedevõrgu ja väheste sõiduvahendite valguses,” selgitas Karus.

Nn kuuma konflikti faasis poleks Rail Balticul enam suuremat sõjalist tähtsust, sest raudteed on vaenlase täppisrelvade ja õhuvahendite eest raske kaitsta. „Samuti on Rail Baltic põhja-lõunasuunaline, Eesti operatiivruum on aga pigem ida-läänesuunaline. Seega otsest operatiiv-taktikalist väärtust sõjategevuses sel projektil pole,” tõdes Karus.