Rauno Lee, Rail Baltica kohalike peatuste vanemprojektijuht

Rail Baltica raudteele tuleb Eestis 12 kohalikku peatust, mille detailplaneeringud on kas menetlemisel või kehtestatud ja ehitus algamas. Üldise kulude ülevaatamise käigus vaadatakse kriitiliselt üle kohalike peatuste kavandatud taristu.

Tulevase raudtee regionaalse potentsiaali ärakasutamist ootavad nii paljud omavalitsused, kogukonnad kui arendajad, sest sinna, kuhu tuleb raudtee, kolivad ka inimesed ja ettevõtted. Tallinnas ja Pärnus asuvad töökohad tulevad ajaliselt lähemale ning ühes kohas elamine ja teises töötamine saab olema oluliselt mugavam ja aega säästvam kui seni. Seega on arusaadav, et Rail Baltica rajamisest puudutatud inimesed küsivad, kas, millal ja millises ulatuses peatused valmis ehitatakse.

Majandusolukorrast ja kallinemisest tingitud kärped puudutavad ka Rail Baltica kohalikke peatuseid, aga kokku ei tõmmata peatuste arvult, ohutuselt ega põhifunktsionaalsuselt, vaid üksnes esimese etapi mugavuse, mastaabi ja silmailu arvelt. Seda saab teha reisijate prognoosist lähtuvalt – esialgu paika pandud nägemus tugines 2046. aasta vajadustele.

Ooteplatvormid valmivad koos põhitrassiga

Regionaalse rongiliikluse aluseks olevate kohalike rongipeatuste rajamine on juba sisuliselt töös. Tulevaste jaamade lisateed ja ooteplatvormid rajatakse juba ehituse esimeses etapis ehk paralleelselt põhitrassi rajamisega. Praegu ehitatakse põhitrassi juba mitmel pool Harju- ja Raplamaal ning näiteks hiljuti allkirjastatud Sakust Tagadini kulgeva trassiosa ehitusprojektis on Saku ja Kurtna peatuste rajamisega arvestatud ning Raplamaa viimases lepingus Rapla jaamaga.

Praeguse seisuga on kõigi peatuste täpsed asukohad kokku lepitud, vaid Lõuna-Pärnumaa kaks peatust, Surju ja Urissaare ootavad veel maakonnaplaneeringu kehtestamist. Kui detailplaneeringud on kehtestatud, ehitusload käes ja maad omandatud, saab peatused koos taristuga, muuhulgas parklate ja juurdepääsuteedega välja ehitada.

Ohutus on prioriteet

Siinkohal tulevadki teemaks kärped. Kindlasti ei saa raudtee-ehituse puhul kärpida ühelgi moel ohutuse arvelt. Kõik planeeritud ligipääsud, ülepääsud või tunnelid peavad võimaldama liikuda ohutult ooteplatvormide vahel, keegi ei tohi sattuda juhuslikult raudteele.

Loomulikult peab saama igast peatusest rongile nii lapsevankri, jalgratta kui ratastooliga. Peatustesse rajatakse ka ooteruum ja kindlasti saab iga rongipeatuse juurde parklasse jätta auto või jalgratta. Eelduslikult korraldavad kohalikud omavalitsused ka rongigraafikutega korreleeruva bussiliikluse.

Tõenäoliselt pole võimekust ja otsest vajadust ehitada täna kõik peatused ja jaamad esimeses etapis arhitektuurselt nii ilusaks ja funktsionaalsuselt nii mugavaks, et see vastaks 2046. aasta prognoosile. Pigem ehitatakse esimeses etapis planeeritust väiksemas mahus ning vastavalt vajaduse tekkele saab kavandada järgmisi etappe. Siiski, ligipääsetavuselt ja turvalisuselt kärpida pole plaani. Seda, mis täpselt saab välja ehitatud 2030. aastaks ja mis jäetakse kaugemasse tulevikku, selgub 2025. aasta esimeses pooles, mil on detailselt projekteeritud ka kõik peatuste välialad ja teada nende eeldatav maksumus. Seejärel saab võtta kogu projekti tükkideks lahti ja panna eelarve piires uuesti kokku.

Järvakandi peatuse visualiseering