Rail Baltica rajamine Eestis on ületanud olulise künnise – põhitrassi osas on nüüdseks sõlmitud ehituslepingud poole ulatuses, Ülemiste jaamast kuni Tootsini Pärnumaal.

Täna Raplamaal Järvakandis sõlmitud leping AS TREV-2 Grupiga lisab projekti veel 14 kilomeetrit, hõlmates Kärpla-Selja lõigu ehitust Raplamaal ning viies Rail Baltica rajamise Eestis uude etappi. Järjekordne ehitusleping kinnitab, et rahvusvahelise kiirraudtee rajamine pole enam pelgalt tulevikuvisioon, vaid kiiresti edenev ehitusprojekt, kus tööd käivad ühtaegu mitmetel lõikudel.

“Rail Baltica pole lihtsalt uus transpordikoridor, vaid majanduslik ja geopoliitiline investeering, mis seob Eesti, Läti ja Leedu ülejäänud Euroopaga,” ütles Rail Baltic Estonia juhatuse esimees Anvar Salomets. “See on strateegiline projekt, mis avab Eesti ettevõtetele uued turud ja tugevdab regiooni julgeolekut.”

TREV-2 Grupp alustab töid lõigul, mis hõlmab nii projekteerimis- kui ka ehitustöid mitmetele taristuobjektidele. Lõigule jäävad Ahekõnnu ja Nõlva viaduktid, mis tagavad kohaliku liikluse ühenduse uue raudteekoridoriga, ning Kärpla ökodukt ja Kootja rohesild, mis toetavad metsloomade ohutut liikumist. Lisaks rajatakse Velise ja Nurtu jõgede raudteesillad ning Lihuveski loomatunnel, mis aitavad minimeerida raudtee mõju looduskeskkonnale. Kõik need rajatised valmivad osana põhitrassi projekteerimis- ja ehitustöödest ning tagavad Rail Baltica vastavuse nii tehnilistele kui ka keskkonnanõuetele.

„TREV-2 Grupil on juba varasemast mitmekülgne kogemus ja hea koostöö tellijaga erinevate Rail Baltica trassilõikude ja kohtobjektide ehitamisel,” lausus TREV-2 Grupi juhatuse esimees Sven Pertens. “Rail Baltica raudtee ehitus on projekti mahtusid arvestades tänases majanduskeskkonnas oluline nii Eesti majandusele tervikuna kui meie taristuehitussektorile, võimaldades ehitajatel oma tegevusi pikema aja peale ette planeerida.”

Kärpla-Selja lõigu projekteerimis- ja ehitusleping on väärt 67,6 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks. Tööde kestus on kuni 2028. aasta lõpuni, kuid juba 2027. aastaks peab olema valmis vähemalt kaheksa kilomeetrit põhitrassi muldkeha.

Ehituslepingut finantseeritakse Euroopa ühendamise rahastust (CEF) ja Eesti riigi eelarvest.

PRESSIFOTOD

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?
Rõõmsana
2
Üllatunult
0
Targemana
1
Ükskõikselt
0
Kurvana
1
Vihasena
0