Øresundi silla rajaja: kriitika muudab Rail Balticu paremaks

Rail Baltic annab eestlastele võimaluse oma heaolu suurendada, leiab Euroopa pikima maantee- ja raudteesilla Øresundi silla rajamisel osalenud Kim Smedegaard Andersen.
Taani Lollandi saare ja Saksamaa Fehmarni saare vahelisse väina (Fehmarnbelt) tunneli rajamisega tegeleva firma Sund & Bælt A/S asedirektori Anderseni arvates toob Balti riike Poolaga ühendav Rail Balticu raudtee kasu kogu Euroopale. Mõjukas taanlane esines Euroopaga kiire raudteeühenduse rajamisega tekkivate ärivõimalustega tutvumiseks loodud ettevõtjate ühenduse Rail Baltic Business Network korraldatud konverentsil.

Ühelt poolt hoiatab Henrik Hololei Euroopa Komisjonist, et kui me Rail Balticuga jõudsate sammudega edasi ei liigu, siis oleme rahast ilma. Teiselt poolt leidub kriitikuid, kes väidavad, et Rail Baltic hävitab rahvuse. Kas teile ei tundu natuke hüsteeriline olukord, mis Eestis on Rail Balticu ümber kujunenud?

See kõik on osa teie projekti üle peetavast rahvuslikust arutelust. Tervikuna mõjub selline arutelu projektile väga tervendavalt, muutes selle paremaks, sest asju arutatakse avatult.

Keskkonnakaitsjate argumendid ei ole relv. Neid tuleb tähelepanelikult kuulata, et saada nii keskkonna kui ka infrastruktuuri jaoks parimad lahendused.

Kas teile ei tundu, et Euroopa Liidu antav hiiglaslik, 85-protsendiline toetus Rail Balticule hakkab majanduslikku ja sotsiaalset reaalsust deformeerima?

Loomulikult ta hakkab seda tegema. Kuid te peaksite seda investeeringut võtma kui olulist märguannet Euroopa Liidu poolt, et soovitakse teie piirkonda arendada. Rail Baltic toob kasu kogu Euroopale, sest ühendab koos teiste projektidega kogu Läänemere ümbruse ühtsesse võrgustikku. Kõigile Läänemere-äärsetele riikidele toob see suurt kasu.

Te näitasite konverentsil pilti Läänemere ümbruse transpordiradadest, kus olid sees nii Fehmarnbelti tunnel kui ka Rail Baltic. Kuidas mõjutaks teie tunnelit see, kui Rail Baltic jääks tulemata?

Ma ei saa öelda, milline see mõju oleks. Võin vaid rõhutada, et teile endile on ülioluline, et oleks rohkem ühenduskanaleid. Tähtis pole see raudteeprojekt üksi, vaid see, kuidas ühendused üksteist täiendavad. Mida rohkem ühendusi teil on, seda rohkem võimalusi on teil majanduslikus konkurentsis, sest äri lihtsalt vajab ühendusi. See on edu ja heade elutingimuste eeldus.

Kas ma sain õigesti aru, et teie tunneliprojekti kohta esitati tohutu hulk kriitilisi märkusi?

Praegu peame juba teist avalikku arutelu, selle esimeses voorus esitati 3000 küsimust. Praeguses voorus on meile esitatud 12 000 küsimust. Kui neid sisuliselt struktureerida, siis on küsimused suhteliselt sarnased. Paljud on samasisulised. Huvitav on vaadata nende küsimuste päritolu. Enamik küsimusi ei tule mitte kohalikelt elanikelt, vaid kusagilt kaugemalt Saksamaalt.

Meil on mõned peamised oponendid, kellelt tulevad peamised vastuargumendid. Nende küsimustes ja vastuseisus peegeldub nende vahetu huvi selle projekti vastu. Meile on väga suur väljakutse anda nendele küsimustele head vastused. Tegemist on Saksamaa seaduste järgi toimuvate avalike kuulamistega ja see annab võimaluse arutleda seal mitte üksnes keskkonnaküsimuste, vaid ka ohutuse teemal. Üks peamisi huvigruppe, kellelt pärineb kriitika, on sama suunda sõitvad laevaliinid.

Kas nad astuvad teie vastu otse oma nime all või kasutavad projekti ründamiseks justkui inimeste nimel rääkivaid mittetulundusühinguid?

Mul on sellele raske vastata. Minu mulje järgi kasutavad nad Saksamaa õigussüsteemi meie vastu just nii hästi, kui nad seda oskavad.

Millised on peamised hirmud tunneliprojekti suhtes, mida te kohalike elanike seas näete?

Mitte keegi ei ole õnnelik, kui see projekt tuleb ja toob kaasa näiteks suurema liiklustiheduse tema kodu lähedal. Kui sa oled tõeline naaber, siis sa pead sellisest häirimisest teada andma, samuti tõstma häält, kui kaasa tuleb keskkonnamõju. Mina usun, et me võtame kõiki neid märkusi arvesse.

Kuidas te käitute maaomaniku puhul, kes ei kaota mitte üksnes omandit, vaid perekonna valduse koos mälestustega?

Ma saan aru, see pole hea asi, kuid seda juhtub. Kuid samas on see ka võimalus. Kui trass rajatakse läbi maavalduse, siis loob see ka võimaluse oma maakasutus varasemast erinevalt üles ehitada või seda müüa. Taani poolel käivad sellised läbirääkimised ja võin öelda, et mitte just igaüks pole selles olukorras õnnelik.

Alati on lõbus vaadata suurte projektide esitluste keskkonnaosa, kus näidatakse pilte näiteks mõne hiiglasliku objekti juures elavatest õnnelikest molluskitest või oravatest. Miks seda tehakse?

Need molluskid võivad olla küll väga lihtsad olendid, aga need näitavad, et floora ja fauna on hakanud taastuma ja ennast uuesti looma. Need molluskid on toiduks lindudele. Kui need molluskid kaovad, siis poleks seal ka linde. See pilt ei räägi tavainimesele võib-olla kuigi palju, kuid inimesele, kes on ökosüsteemiga kursis, mõjub see veenvalt.

Kas teile ei tundu, et projektide vastased kasutavad keskkonnaargumente omalaadse relvana?

Keskkonnakaitsjate argumendid ei ole relv, vaid need on väga olulised. Neid tuleb tähelepanelikult kuulata, et saada nii keskkonna kui ka infrastruktuuri jaoks parimad lahendused. Vastaspoolt kuulata on tähtis juba ainuüksi sellepärast, et rajatava infrastruktuuriga tuleb koos elada vähemalt järgmine sada aastat.

——

Taanlased rajavad majanduskasu nimel uue tunneli

Kui Taani parlament ratifitseeris 1991. aastal Euroopa suurima kombineeritud raudtee- ja maanteesilla rajamise üle Øresundi väina, lõi see eelduse ka Fehmarni tunneli rajamiseks.

Kui Øresundi sild oli Taani ja Rootsi ühisprojekt, siis Kopenhaageni ja Hamburgi vahelist liiklust hõlbustava tunneli puhul on tegemist üksnes Taani ettevõtmisega. Kuna Taani valitsus pidas kiiret ühendust Saksamaaga oma riigi majandusele ülitähtsaks, võeti see investeering ette hoolimata sellest, et sakslased seda oma investeeringute kavva ei lisanud. Kokkulepe tunneli rajamiseks sõlmiti Saksamaaga kaheksa aastat tagasi.

Tunnel, mille ehitamine võib alata pärast 2019. aastat, sisaldab kahte elektriraudtee rööpapaari ning nelja sõidurada autodele. Hamburgi ja Kopenhaageni vaheline teekond väheneb praeguselt neljalt ja poolelt tunnilt kahele ja poolele tunnile. Taanlaste arvates on tegemist olulise ühenduslüliga kogu Läänemerd ümbritsevas transpordivõrgustikus, mis suurendab Taani mõjukust kogu piirkonna äris ja logistikas. Selliseks lootuseks annab alust majandusstatistika, mis näitas Taani majanduskasvu hoogustumist pärast Øresundi silla valmimist.

Kuna tunneli ehitamine mõjutab tugevasti näiteks laevafirmade ärihuvisid, on lõpliku investeerimisotsuse langetamisele järgnevatele kohtuvaidlustele varutud lausa kaks aastat.

Tunneli ehitamist korraldab Taani riigile kuuluv 200 töötajaga valdusfirma Sund & Bælt, mis oli tegev ka Kopenhaagenit ja Malmöt ühendava silla ehitamisel.

Postimees