23.05.2018
Vajame debatti, mitte hirmutamist, kirjutab RB projekti koordinaator Kristjan Kaunissaare.
Lugedes roheliste juhi artiklit Rail Balticu rahastamisest, jääb mulje, et ELi eelarve teemad vajavad paremat avamist. Väide, et Balti riikide valitsuste prioriteet on vaid «saada raha Rail Balticu rajamiseks», ei vasta tegelikkusele, kuna keskendub üksnes ühele eurotoetuste eest tehtavale investeeringule teiste seas ning jätab tagaplaanile kõik muu, mida eurotoetuste abil Eestis ning mujal Euroopas läbi viiakse.
ELi seitsmeaastases eelarveraamistikus lepivad Euroopa Liidu liikmesriikide valitsused ja Euroopa Parlament kokku järgmise perioodi eesmärgid ning nende täitmiseks vajalikud kulud ja selle alusel eelarve tulupoole.
Eesmärke on selgelt rohkem kui vaid paremad ja loodussäästlikumad transpordiühendused – nii efektiivsem energeetika, parem side, puhtam ja kaitstum keskkond kui konkurentsivõimelisem Euroopa majandus ja põllumajandus on samas rivis transpordiga. Keegi ei kogu esmalt raha kotiga nurka ega hakka alles siis vaatama, mida ja milleks selle eest teha tahaks-saaks.
Väljendi «eurotoetused» all tunneme Eestis eelkõige struktuurifonde, mille eesmärk on võrdsustada Euroopa Liidu liikmesriikide elukvaliteeti. Struktuurifondid on Ühtekuuluvusfond, Euroopa Regionaalarengu Fond ja Euroopa Sotsiaalfond. Samasse ritta sobituvad ka Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfond ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfond. Selliste toetuste kasutamise puhul lepib Eesti valitsus Euroopa Komisjoniga kokku, milliste eesmärkide saavutamiseks fondide rahast toetust kasutada saab.
Kuna siin on toetuste jaotuse kujundamisel suurem roll liikmesriigil, siis määratletakse iga toetusmeetme tarvis eesmärgid ja prioriteedid Eesti-siseste õigusaktidega, arvestades ELi tasemel riikide ja europarlamendi vahel kokku lepitud reeglistikuga. Tegevused, mida Eesti teha otsustab, on mõeldud ELi-üleselt kokku lepitud eesmärkide saavutamiseks.
Toetustele saavad konkureerida taotlejad, kes soovivad kokkulepitud konkreetse eesmärgi saavutamiseks teha tegevusi (projekte), mis vastavad varem kokkulepitud ja avalikult teada olevatele tingimustele. Samasugused põhimõtted kehtivad nii «kohalike» ELi vahendite kui kesksete fondide puhul.
ELi raha eest on rekonstrueeritud pea kõigi Eesti suuremate asulate veevärki, rajatud teid ja tänavaid. Keskseid fonde puudutav ei ole ehk nii silmapaistev. Mitmeid aastaid ja läbi mitme ELi eelarveperioodi on Eesti taotlejad olnud üle keskmise edukad näiteks Horisont 2020 programmist ja sellele eelnenud teadus-arendustegevuste raamprogrammidest toetuste taotlemisel, saamisel ja kasutamisel.
Mis puudutab Rail Balticu projekti, siis ka selle rahastamise allikas, Euroopa Ühendamise Rahastu (CEF), on keskne fond. CEF loomise eesmärk oli aidata kaasa Euroopa Liidu paremat ühendatust edendavate projektide elluviimisele. See tähendab toetusi Euroopa Liidu ühiste transpordi- ja energiaühenduste, aga samuti digitaalsete ühenduste arendamiseks. ELi liikmetena oleme ise selle võrgustiku nimetanud ja kinnitanud.
CEFi transpordivaldkonna ühes osas on selgelt määratletud, et Euroopa Liidu rahast saab toetust anda konkreetsete kriteeriumite alusel määratletud piiriüleste niinimetatud ühishuviprojektide elluviimiseks. Samasugused projektid on Itaaliat Austriaga ühendav Brenneri raudteetunnel ning Taanit ja Saksamaad ühendav Fehmarnbelti tunnel.
Loodame, et nii Eesti kui meie naaberriigid ja -piirkonnad on ka järgmisel Euroopa Liidu eelarveperioodil edukad ning saavutavad oma ja ELi eelarve vahendite toel võimalikult paljudele vajalikke häid tulemusi. Koostöös saavutame rohkem kui omaette pusides. Eurotoetused ja nendega tehtu on selge märk sellest.
Hirmutamine, teadmatusest eksiarvamuste levitamine ja partnerite halvustamine edasi ei aita. Mõistlikke kokkuleppeid ühiste eesmärkide saavutamiseks aitab igal tasandil saavutada konstruktiivne ja informeeritud avalik arutelu, mille osalised tegutsevad ühiste huvide saavutamiseks heas usus.
