Pärnu Keskraamatukogus toimunud esitlusel kuulutati Rail Baltic Pärnu reisijate terminali arhitektuurikonkursi võitjaks ideekavand pealkirjaga Water Strider, mille autoriteks on Indrek Allmann, Jaan Jagomägi, Gunnar Kurusk, Tanno Tammesson ja Holden Vides arhitektuuribüroost Pluss OÜ. Võidutöö puhul tõsis žürii esile selle efektset ja eksimatult raudteearhitektuuriga seonduvat välisilmet ning head funktsionaalsust, mis tagab reisijate mugavuse näiteks halbade ilmastikutingimuste korral.
„Võidutöö on väga julge ja omapärane, see jääb silma. Futuristlik lahendus viib meid ajas ette ja kinnitab sõnumit, et Pärnu on arenev ja tulevikku vaatav linn – taolise emotsiooni tekitamine oli ka üks projekti eesmärke,“ sõnas žürii esimees, Pärnu abilinnapea Romek Kosekranius. „Eriskummaline jaamahoone kuju ja paigutus tekitavad kindlasti huvi selle hoone vastu nii autoga kui rongiga möödasõitjal. Kujutan juba vaimusilmas ette, milliseid valgusmänge moodustavad jaamahoone fassaadil möödasõitvate autode tuled. Hoone on samas praktiline kui ka dünaamiline. Üle teede ulatuvad klaasgaleriid laiendavad jaama elegantselt üle taksituste ja tekitavad sissepääsud ka teisele poole Via Baltica maanteed.“
„Water Strider eristus teistest eelkõige julge ja sihikindla üldise hoiakuga. Jaamahoone on tugeva identiteediga, äratuntav maamärk, millest kahtlemata on oodata tõelist arhitektuuri vaatamisväärsust,“ selgitas žürii liige, endine Soome Arhitektide Assotsiatsiooni (SAFA) president Rainer Mahlamäki. „Projekt haakub kontekstiga suurepäraselt, nii ülesande tausta kui asukoha endaga. See on õhuline, tulevikule orienteeritud ja kindlasti moodne hoone elava liikluse keskel. Lisaks üldisele arhitektuuri kvaliteedile on tegu toimiva lahendusega, kus reisijate mugavus on suurepäraselt tagatud – rongi saab oodata siseruumides, ilmastikuolude eest kaitstult. Jaamakeskuse ootealasid saab kavandada mitmel eri viisil ning kogu ala avaneb horisondile muljetavaldaval moel. Ideekavand on väga hästi arendatav ja selle väikesed puudused edasise töö käigus lihtsasti kõrvaldatavad.“
„Pikemas perspektiivis loodan, et ideelahendus aitab muuta Pärnut märgatavamaks nii pärnakale endale kui külalistele,“ rääkis Romek Kosekranius. „Ühtlasi loodan, et terminali ümbrus muutub kohaks, kuhu inimestele meeldib tulla niisama puhkama ja jõekaldal olevat metsa nautima. Tulevikus peaks terminali ja selle ümbruse ruumiprogramm kindlasti tekitama lisaväärtust ka näiteks kaubanduse ja toitlustuse sektoris, et inimestel oleks seal mugav ning turvaline aega veeta ja rongi oodata, rongilt lahkuda. Kindlasti peab olema terminaalis mugav sidusus teiste transpordiliikidega nagu jalgratas-rong, rong-buss või rong-auto.“
Water Strideri loonud meeskonnalt soovitakse tellida reaalse terminali ja selle vahetu ümbruse ehitusprojekt, ühtlasi kaasatakse võitjad üldise piirkonna detailplaneeringu koostamisse.
Rail Baltic Pärnu reisijate terminali arhitektuurikonkursi näol oli tegemist rahvusvahelise võistlusega, kuhu esitati kokku 31 nõuetele vastavat tööd. Võistluse preemiafond oli 22000 eurot, sellest esimese koha auhind oli 8000 eurot.
Auhinnalistele kohtadele jõudsid projektid:
1. Water Strider (Indrek Allmann, Jaan Jagomägi, Gunnar Kurusk, Tanno Tammesson, Holden Vides; Pluss OÜ)
2. Komeet (OÜ b210)
3. Hirv (SIA “Saals” Lätist)
4./5. Roheline värav (Aasoja Projekt OÜ) ja Vaatepunkt (Sweco Projekt AS koostöös Hispaania arhitekibürooga BAKPAK S.C.)