16.10.2014
Tööd raudteeühenduse Rail Balticu ettevalmistusega on viimastel kuudel tehtud mitmel rindel – kohalike omavalitsuste ja maavalitsustega koostöös otsitakse parimat raudteetrassi asukohta, naaberriikidega valmistatakse ette ühisettevõtte loomist ning käimas on juba ka eeltööd Euroopa Liidu rahastamistaotluse kokkupanekuks. Kõigi nende teemadega tuleb süsteemselt tegeleda.
Olulisimaks ja kiireimaks ülesandeks on hetkel parima trassikoridori leidmine. Augusti lõpuks oli selge eelistatud trassi asukoht Läti piirist Pärnu linnani ning vahepealsetel kuudel on konsultandid jätkanud Harju ja Rapla maavanemate poolt esitatud täiendavate lõikude analüüsimisega. Hetkel on veel endiselt lahtisi ja arutelu vajavaid lõike kaardil, kuid võrdlustulemused peaksid selguma lähinädalatel. Seejärel jõuavad maavanemad kujundada oma eelistuse raudteetrassi osas juba hiljemalt oktoobri lõpuks. Kavandame eelistatud trassialternatiivi tutvustada ka valitsusele – ratsionaalsetele argumentidele tuginedes valitud trass annab kindluse, et ka raudtee ehitus ja tööshoidmine on tulemuslik ja nõuetelevastav ning selle võimalik negatiivne mõju kohalikele elanikele ja loodusele väikseim.
Trassianalüüsi ja erinevate variantide läbirääkimise kõrval oleme alustanud Balti riikide ühisettevõtte loomist. Esimene samm selleks oli Eesti valdusettevõtte Rail Baltic Estonia OÜ asutamine 3. oktoobril. Samal päeval kinnitati ametisse ka valdusettevõtte juht Indrek Orav ning nõukogu liikmed. Kuna valdusettevõtte kaudu omandatakse osalus Balti riikide Rail Balticu ühisettevõttes, siis on Eestil kõik eeldused ühisettevõtte loomiseks täidetud. Loodame Läti ja Leedu kolleegidega ühisettevõtte asutada juba 28. oktoobril.
Kolmanda olulise teemana on projektimeeskonna laual Rail Balticu rahastamistaotluse esimese osa kokkupanek, mis tuleb väga põhjalikult läbi mõelda. Esimene ühine taotlus Rail Balticu projekti kaasrahastamiseks EL-ist tuleb esitada hiljemalt 2015. aasta veebruaris. Ettevalmistustöö nõuab meilt maksimaalset põhjalikkust ja tähelepanu, kuid olen kindel, et arvestades meie meeskonna pühendumist ja kompetentsi, saame kvaliteetse taotluse kokku õigeaegselt.
Rahataotlusega on seotud ka viimasel ajal avalikkuses üles kerkinud Rail Balticu maksumust ja finantseerimist puudutavad teemad. Ka viimasest, augusti lõpus läbi viidud Rail Balticu avaliku arvamuse uuringust selgub, et enim ootavad inimesed kavandatava raudtee maksumuse, hetkeseisu ja ajakava kohta infot. Püüame ka neid teemasid paralleelselt teiste Rail Balticu aspektidega huvirühmadele selgitada. Võin kinnitada, et Euroopas on suurte transpordiprojektide, sh Rail Balticu elluviimiseks raha planeeritud. Euroopa Komisjoni jaoks on Rail Baltic viie-kuue kõige prioriteetsema projekti seas, mida lähiaastatel rahastada. See annab lisakindluse projektiga edasi minna. Oluline on ka teada, et Euroopa Komisjoni rahastamise süsteem on disainitud selliselt, et see soosib kiireid ja efektiivseid rahade kasutajaid. Siin on Eestil ja Balti riikidel kindlasti eelis ning siin saame ise palju ära teha.
Seega Rail Balticu uue projektijuhina võin kogu meeskonna nimel kinnitada, et suhtume kõikidesse hetkel käimasolevatesse töölõikudesse väga tõsiselt. Mul on väga hea meel rakendada oma vahepeal kogutud teadmisi ja kogemusi nüüd uuesti Rail Balticu elluviimiseks – Rail Baltic on pikas perspektiivis nii Eesti ning kogu Läänemere regiooni strateegilistes huvides. Tahame projektimeeskonnaga ning erinevate osapoolte koostöös jõuda kvaliteetse tulemuseni nii eelistatud trassi väljavalimises, Balti riikide ühisettevõtte loomises kui rahastamistaotluse kokkupanekus.
1. oktoobrist 2014 asus Rail Balticu projektijuhina tööle Miiko Peris. Alates eelmise aasta suvest töötas ta Euroopa Komisjoni asepresidendi Siim Kallase kabinetiliikmena, enne seda juhtis ta samuti Rail Balticu töid Eestis. Eelmine projektijuht Indrek Sirp alustas tööd kaitsepoliitika nõunikuna Eesti saatkonnas Ameerika Ühendriikides.
