Värske arvamusuuring näitab Rail Balticu raudteeühendusele kolme aasta suurimat toetust. Kaks kolmandikku inimestest ootab kiiret ühendust Euroopa suunal, veelgi rohkem on neid, kes peavad projekti Eestile kasulikuks, kirjutab Rail Baltic Estonia juht Riia Sillave.

Toetus Rail Balticule ja arusaamine selle vajalikkusest pole olnud juba aastaid nii kõrged kui praegu. See peegeldab ühelt poolt senitehtud tööd ja projekti edenemist, aga on ka omamoodi lakmuspaberiks riigikogu valimistel esiletõstetud vastandlikele sõnumitele. Toetajate peamiseks ootuseks on kiired ja mugavad ühendused, aga ka majanduse ja regioonide areng.

Samas ei taha kõrvale vaadata asjaolust, et iga neljas elanik on uue raudtee suhtes skeptiliselt meelestatud. Meil pole loomulikult eesmärgiks saavutada kontrollitud arvamusega ühiskonnale omast ebarealistlikult kõrget 99,9protsendilist toetust, küll aga lähevad meile korda nende inimeste arvamust mõjutavad tegurid. Uuringust tuli välja, et kõige kriitilisemaks küsimuseks peetakse looduskahju. Pooled mittetoetajatest oleks valmis oma arvamust muutma, kui keskkonnakahju saab minimeeritud.

Selline tagasiside on oluline, sest paneb senisest veelgi enam pingutama, aga suunab ka oma tegevusi selgemalt sõnastama, sest näiteks elektri jõul liikuv rong jätabki keskkonnale väiksema jalajälje kui diiselrong ning juba praegu on plaanis sadu leevendusmeetmeid looduse minimaalseks häirimiseks.

Värsked toetusnumbrid on julgustavad, ent loomulikult ei eelda me, et Eesti inimeste toetus tulevikus ilma täiendava tõuketa iseenesest püsib või kasvab. Raudtee põhitrassi esimese objekti ehitus algab küll juba lähipäevil, aga meil on veel põhjust arutleda regionaalse rongiliikluse üle kiirel raudteel, nagu ka rääkida kõigi Eesti inimestega projekti mõjust kogukondadele, loodusele ja majandusele.

Äripäev