Rail Balticu arheoloogiauuringu viib läbi Tartu Ülikool

Tehnilise Järelevalve Ameti ja Muinsuskaitseameti ühishanke arheoloogiauuringu läbiviimiseks võitis Tartu Ülikool. Rail Balticu planeerimise osana viib Tartu Ülikool läbi Eesti seni suurima mahuga arheoloogiauuringu Harju-, Rapla- ja Pärnumaal. Maastikuseire ja väljakaevamised algavad juuni lõpus ning need hõlmavad kuni 40 maa-ala, kust võib saada väärtuslikke leide.

Muinsuskaitseameti arheoloogiamälestiste peainspektor Ulla Kadakase sõnul on tegu uuringuga, mis viib spetsialistid arhiivist loodusesse. “Uuringu esimese etapi käigus vaadati läbi sadu arhiividokumente, mida võeti arvesse ka erinevate Rail Balticu trassialternatiivide võrdluse koostamisel. Nüüd jätkatakse tööd paikades, kust võib eelduste kohaselt tulla välja Eesti ajaloo jaoks huvitavaid leide,” selgitas Kadakas.

Uuringutega kaardistatakse ja täpsustatakse andmeid kalmistute ja kivikalmete, muistsete elu-, töö- ja pühapaikade kohta ning uuritakse vanu teid ja sildu. Väikesemahulised väljakaevamised ja maastikuseire viiakse läbi kogu tulevase Rail Balticu trassi ulatuses Harju-, Rapla- ja Pärnumaal. Uuringu tulemused võetakse aluseks raudtee projekteerimisel ning hilisemal ehitamisel.

Projekti juhtiv arheoloogiaprofessor Valter Lang soovitab maaomanikel küsida nende maal töid tegevatelt inimestelt uuringuluba. “Nii meile kui Muinsuskaitseametile on laekunud teateid, kus arheoloogide, muuseumitöötajate või muinsuskaitseametnikena on esinenud aardekütid, kes tegelevad rüüstamisega. Kui keegi teeb metalliotsijaga tööd, siis peab tal kindlasti olema Muinsuskaitseameti uuringuluba.”