Uuring: Eesti elanike teadlikkus Rail Balticust on kasvanud

Rahvusvahelise raudteeühenduse Rail Baltic rajamisega on kursis 72% eestimaalastest, nendest 69% toetab projekti elluviimist. Enim on kasvanud inimeste teadlikkus projektist Raplamaal, kus see ulatub 97 protsendini vastajatest, selgus Faktum & Ariko värskest avaliku arvamuse uuringust.

Faktum & Ariko uuringu projektijuht Liina Märtini sõnul näitab 72% teadlikkust suvise languse taustal taas kerget kasvu. “Võrreldes varasemaga on väga suure hüppe teinud teadlikkus Raplamaal, mis viimase uuringu tulemusel on 97%, juulis läbiviidud küsitluse põhjal oli see 82%. Ka Harju- ja Pärnumaa elanike teadlikkus on pärast suvist langust taas tõusnud,” lisas Märtin. “Jätkuvalt on aga suurenenud lõhe eestlaste ja mitte-eestlaste teadlikkuse vahel.”

Uuringu kohaselt kirjeldavad projektist teadlikud inimesed Rail Balticut enim kui ühenduslüli Balti riikide ja Euroopaga. “Inimesed teavad suhteliselt hästi, et tegu on raudteeprojektiga ning kirjeldavad muuhulgas detailsemalt ka käimasolevaid trassiarutelusid või looduskaitsega seotud aspekte. Enim seostatakse Rail Balticut Eesti ühendajana Euroopa ja/või naaberriikidega,” lausus uuringute projektijuht.

Toetus Rail Balticu projektile on uuringu andmetel püsinud viimasel poolel aastal pea 70% tasemel. “Väga oluliselt on võrreldes varasemate uuringutega kasvanud toetajate osakaal Raplamaal, kus seni on olnud inimesed kõige pessimistlikumalt raudtee kavandamise osas meelestatud,” tõdes Liina Märtin. Trassiäärsetes maakondades ulatub Raplamaal Rail Balticut toetajate osakaal 58%, Pärnumaal 77% ning Harjumaal 73% tasemeni.

Uuringu kohaselt peab 73% Rail Balticust teadlikest elanikest projekti mõju Eestile positiivseks. Peamiste positiivsete aspektidena nähakse paremaid reisimis- ja liikumisvõimalusi. Mure- ja probleemkohtadena nimetatakse aga sagedamini kahju loodusele ja ökosüsteemile.

Uuringutulemused koguti oktoobrikuu jooksul üle Eesti telefoniküsitluse käigus ja kokku vastas 1027 Eesti elanikku. Valimi koostamisel lähtuti põhimõttest, et see oleks esinduslik läbilõige Eesti ühiskonnast.

Täismahus uuring on kättesaadav siin