Rail Baltic Estonia juht Tõnu Grünberg: Rail Baltica „roheline bilanss“ on tugevalt plussis

Märtsi alguses Rail Baltica Estonia juhatuse esimehe ametisse astunud Tõnu Grünberg räägib intervjuus, millised on projekti kõige suuremad väljakutsed, kuidas me võtame tulevikus kiirrongi iseenesestmõistetavana ning miks ta ise väga loodussõbraliku inimesena projekti positiivsesse mõjusse usub.

Liitusite Rail Baltica tiimiga märtsi alguses. Millised on teie esimesed muljed siin kontoris?

Muljed on ääretult head. Meil on paigas väga professionaalne tiim, kel silmad säravad ja kes tõesti soovivad selle projekti ära teha. Nad usuvad, et see projekt on midagi, mida vajab nii Eesti rahvas kui kogu Baltikum.

Olete ka varem olnud suurte projektide juures, rajasite mobiilivõrke, milleta keegi praegust elu ette ei kujuta. On siin ka sarnasusi?

Igasuguse infrastruktuuri ehitamisel on väga palju sarnast. Muidugi, ehitada sellist riiklikku infrastruktuuri nagu raudtee, on keerukam selles võtmes, milline on seadusandlik pool ja regulatsioonid. Aga iseenesest on selliste suurte taristuprojektide tegemine olnud mulle väga põnev väljakutse – mul oli hiljuti võimalus töötada Aasias, kus ehitasime Telia kontsernis sidevõrke Nepaalist-Afganistanist kuni Moldovani välja.

Kui kunagi alustasime mobiilivõrkude ehitamist, katsime suuri ja „pimedaid“ alasid sidevõrguga. Nüüd on see sisuliselt inimõigus. Kiire elektriraudteega, mis on täna kõige ökoloogilisem transpordiliik üldse, on sama asi. Tol ajal oli ka mobiilsidega palju küsimusi. Inimesed polnud seda usku, et see on miski, mida peaks ehitama. Ka Rail Balticaga on nii. Ja ühel päeval, kui see on olemas, muutub see meie jaoks inimõiguseks.

Me ei kujuta enam ettegi, et ei saa Tallinnast Pärnusse 40 minutiga või alla kahe tunni Riiga või väga kiiresti Euroopasse. Ja et pole võimalik liigutada kiiresti kaupa Muugalt Kesk-Euroopasse.

Kas me oleme projektiga ajast maas ja millal Rail Baltica tuleb?

Tõsi on, et algus oli raskem, kui osati ette ennustada. Maakonnaplaneeringud, millega põhitrass ära määrati, pidanuks valmis olema 2015. aastal, tegelikult valmisid need aastal 2018. See tuleb tagasi töötada. 2026 on see aasta, mil rongid peavad hakkama sõitma ja me ei ole seda plaani muutnud. Mina usun siiralt siiani lõppkuupäevadest kinni pidamisse – tänase päeva seisuga on 2026 reaalne.

Ettevalmistamise osas on eestlastel tõesti hea vanasõna – üheksa korda mõõda ja üks kord lõika. Tuleb teha selline eeltöö, mis vastab kõigile seadusandluse ja keskkonnanõuetele, inimeste ootustele.

Soovin siin isiklikus plaanis rõhutada, et mul on hästi tugev roheline närv ja ma olen väga loodustundlik. Käin ise metsas, mul on maamaja. Tahan seista 100% selle eest, et see, mida teeme, on kõige optimaalsem ja ökoloogilisem, mida võimalik ette näha. On ilmselge, et sellist projekti ei saa ellu viia nii, et loodusele üldse mõju poleks. Mõju on, aga see on valdavalt ühekordne mõju ehituse ajal. Tähtis on, et keskkonnamõjude hindamised on kõik tehtud, me võtame sealt parimad instruktsioonid ja vastavalt modifitseerime projekti.

Arvestades paljude riikide kogemust, siis elektriraudtee on kõige loodussõbralikum, kõige turvalisem ja kiirem transpordivahend. Seetõttu olen absoluutselt kindel, et see n-ö “ökoloogiline bilanss” on tugevas plussis.

Mis seisus on vajalike maade omandamine?

Praegu keskendume esmajoones nn kiire programmi objektidele ja seal on ka maaameti fookus. Need on maanteeviaduktid, ökoduktid, trasside ristumised. Saame neid objekte ehitada ennaktempos, nii et need valmivad praktiliselt 2022. aastaks.

Pärast seda saame keskenduda ülejäänule ja ka põhiprojekt on siis valmis. Tahame, et see protsess viidaks läbi hoole ja armastusega ning et kokkulepped oleks mõistlikud, puudutagu need siis näiteks juurdepääsuteid või muud. Nende kinnistute osas langeb Maa-ametile väga suur koormus aastatel 2022–23 ehk siis, kui algab põhitrassi ehitus.

Millal algab raudteetammi ehitus?

Aastatel 2021–22 peavad kiire programmi objektid valmis saama ja selleks on ka Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist raha eraldatud. Seejärel algab põhitrassi ehitus – esmalt 2022. aastal hanked ja seejärel saab ehitus alata.

Kust tuleb ehitusmaterjal ja palju Eesti ehitussektor tööd saab?

See sõltub paljugi sellest, milline aeg on majanduses. Kui majandus on tipus, siis võistleme sama ressursi üle. Kui aga pole tippaeg, siis oleme aktraktiivsemad. Enamiku materjale oleme planeerinud tarnida ikkagi Eestist, sh võimalusel ka põlevkivi aherainest lubjakivikillustikku. Kuid kõige kvaliteetsemat pealiskihi killustikku Eestist ei saa ja see tuuakse ilmselt Põhjalast.

Kas on kostma jäänud, mis saab pärast järgmist EL-i rahastusperioodi?

Muidugi me ei saa täpselt tulevikku ennustada. Aga tänase päeva seisuga on see projekt ka Euroopa Liidule ääretult oluline, ka roheleppe raames transpordivõrgustiku üks prioriteetsemaid projekte. Ning just äsja – 4. märtsil – tegi Euroopa Komisjon ettepaneku kuulutada 2021. aasta Euroopa raudtee aastaks, et rõhutada just rongiliikluse olulisust roheleppe valguses.

Mida ütlete inimestele, kes nimetavad seda ebamõistlikuks investeeringuks?

Mulle tundub, et on kahte tüüpi skeptikuid, kes võivad teatud punktides ka kattuda. Üks ütleb, et see ei ole majanduslikult tasuv. Ja teine, et see on loodusele paha. Või siis mõlemat.

Loodusest me ennist rääkisime. Mina olen sügavalt veendunud, et see on kokkuvõttes ääretult positiivse ökoloogilise bilansiga. Mis puudutab majanduslikku poolt – sellised suured taristud elavdavad elu tervikuna, sinna ümber tekib nii majanduskui kultuuriline elu. Tihtipeale me ei pruugi teadagi, kui mingid firmad investeerivad Eestisse või Lätti või Leetu justnimelt sellepärast, et siin on raudtee. Aga nad teevad seda. Ja juba täna teamegi firmasid, kes on Eestisse investeerinud just sellepärast, et nad arvestavad RB perspektiiviga.

Teine oluline asi – raudtee infrastruktuuri tulu-kulu mõõdetakse otse. Ehk et palju ma saan pileti- või kaubaveotulu ja mis on kulu. Samas maanteed on meil kõigil tasuta, sada protsenti doteeritud ja oleme rahul. Aga me eeldame, et uus raudtee peaks ennast 100% ära tasuma. Tegelikult ta tasubki, aga me ei teeni neid investeeringuid otse tagasi. See ongi Euroopa abi meile – muidu me ei suudaks seda kunagi teha. Kui teenime jooksvad kulud tagasi, sellest juba piisab.

Lõpetuseks – millal te ise viimati rongiga sõitsite ja kuhu ostate esimese Rail Baltica reisi pileti?

Kusjuures sõidan üsna tihti, kuna elan Kalamajas ja sugulased Keilas. Balti jaam – Keila reis on mul peas. Tulevikus saan kindlasti olema tihe Pärnus ja Riias käia. Harvem Vilniusesse ja kaugemale Euroopasse, aga kindlasti tahan ka Varssavisse ja edasi minna. Samuti tahan kindlasti osa oma lende raudteele ümber tõsta.