14.05.2020
Eesmärgiga ehitada Rail Baltica kiire raudteeühendus koos kaasuva taristuga välja aastaks 2026, plaanitakse kümnete viaduktide, ökoduktide ja teiste rajatiste ehitamisega algust teha juba sellel ja järgmisel aastal.
Ühtekokku on 2020. aasta jooksul kavas Rail Baltica ehitusse investeerida 21,3 ning järgmisel aastal ligikaudu 60 miljonit eurot.
Rail Baltic Estonia juhatuse esimehe Tõnu Grünbergi sõnul on tänaseks välja valitud esimesed seitse rajatist, mille ehitushanked on plaanis välja kuulutada juba käesoleva aasta teises pooles. „Kuna põhiprojekteerimine on Eestis kõige kaugemale jõudnud Harju- ja Raplamaal, saame alustada ka konkreetsete objektide ehitamisega. Nende hulka kuuluvad viis maanteeviadukti ja kaks ökodukti, kuid muidugi jälgime pidevalt ka seda, et saaksime vastavalt projekti edenemisele anda töösse veel täiendavaid objekte nii palju kui võimalik. Siin on väga oluline roll mängida ka Maanteeametil, kellega koostöös suure osa ehitushangetest korraldame,“ selgitas Grünberg.
Harjumaal jätkub Saustinõmme viadukti ehitamine ning järgmiste objektidena lähevad ehitusse Kurtna tee ja Künka tee maanteeviaduktid Saku vallas, mille ehitusprojektid valmivad tänavu suvel ja ehituseks läheb hiljemalt 2021. aasta kevadel.
Rae vallas ristub Rail Baltica raudtee Tartu maanteega. Seal lähestikku asuvate Assaku ja Põrguvälja tee maanteeviaduktide ehitushanked on planeeritud 2020. aasta sügisesse ning ehitus peaks algama 2021. aasta kevadel.
Raplamaal läheb töösse Rapla-Varbola tee maanteeviadukt, mille ehitushange viiakse läbi 2020. lõpus.
Rapla maakonnas hakatakse ehitama ka Rail Baltica projekti esimesi ökodukte. Urge ja Loone rohesildade hange kuulutatakse tänaste plaanide kohaselt välja 2020. aasta sügisel, et oleks võimalik ehitustöödega alustada hiljemalt 2021. aasta kevadel.
Pärnumaa trassiosa objektidele tänavu suuri ehitushankeid välja ei kuulutata, küll aga jätkub kõrgepingeliinide ümbepaigutamine.
„Kuna enamik protsesse on aeganõudvad, siis ei tee me erinevaid töid järgemööda, vaid võimalikult paralleelselt – projekteerimise ja ehitushangete kõrval omandatakse maid, leevendatakse keskkonnaga seotud võimalikke riske, projekteeritakse reisi- ja kaubaterminale ning tehakse muid vajalikke arendustegevusi,“ sõnas Tõnu Grünberg.
Rail Baltica projekti järgmise aasta investeeringute eelarve on suurusjärgus 60 miljonit eurot, mis sisaldab nii ehitust kui projekteerimist. Järgmisel aastal on soov alustada 26 silla ja viadukti ning 7 ökodukti ehitamisega, samuti jätkata kõrgepingeliinide ja gaasimagistraalide ümberpaigutamisega. 2021. aasta teiseks pooleks on Rail Baltica ehitus alanud kõigis kolmes maakonnas: Harjumaal, Raplamaal ja Pärnumaal. Alates 2023. aastast, kui algab põhitrassi ehitus, kasvavad ka Rail Baltica projekti investeeringud Eestis mitmesaja miljoni euroni aastas.
