22.01.2021
Eelmisel aastal investeeriti Rail Baltica projekti pea 14 miljonit eurot, suuremad tööd puudutasid trassi ning Tallinna ja Pärnu terminalide projekteerimist, kohalike peatuste rajamise ettevalmistusi ning Saustinõmme viadukti ehitamist. 2021. aastal on kavas ehitusse suunata vähemalt 45 miljonit eurot.
„Rail Baltica on äärmiselt mitmetahuline ja ajamahukas projekt, mistõttu on oluline liikuda samaaegselt edasi paljude erinevate tegevuste ja toimingutega. 2020. aastal suutsime seda ka mitmetes määravates etappides teha – terminalide eelprojektid said lukku, Saustinõmme viadukt liikluseks avatud, trassi projekteerimisega jõudsalt edasi liikuda,“ lausus Rail Baltic Estonia juhatuse esimees Tõnu Grünberg. “Siit edasi toimub juba tehniline projekteerimine, mis võimaldaks 2023. aastal alustada Rail Baltica põhitrassi ehitustöödega.”
Möödunud aastal valmisid Ülemiste ühisterminali ja Pärnu reisiterminali eelprojektid, samuti jõuti lepingute sõlmimiseni Ülemiste terminali raudteetaristu, Muuga kaubajaama ja Rail Baltica veeremidepoo projekteerimiseks. 2020. aasta töövõit on Tõnu Grünbergi sõnul kindlasti ka ehitamise kontseptsiooni paika panemine ja selle pinnalt täpse tegevusplaani koostamine põhitrassi rajamiseks.
Jätkusid Rail Baltica kohalike peatuste arutelud ning selle aasta alguses sõlmiti ka esimene leping kohaliku peatuse arendamiseks Kohila vallaga. “Alanud aasta esimeses pooles soovime sõlmida koostöölepingud pea kõigi valdadega, kuhu peatused ehitatakse. Seejärel alustame koheselt ka hangetega detailplaneeringute koostamiseks ja peatuste projekteerimiseks, mis võimaldaks ehitada peatused ja jaamahooned paralleelselt koos raudtee põhitrassi ehitamisega,” lausus Grünberg ning lisas, et alanud aastal jõuavad ehitusse ka Tallinna ja Pärnu rahvusvahelised reisiterminalid.
Raudtee projekteerimisega käsikäes on läbi viidud ka keskkonnauuringuid. Kui maakonnaplaneeringute koostamise käigus viidi raudteetrassil läbi keskkonnamõjude strateegiline hindamine, siis projekteerimisega paralleelselt käib keskkonnamõjude hindamine põhiprojekti täpsuses. Mitmes osas toimuv protsessi on kaasatud huvitatud osapooled ja laiem avalikkus. 2020. aastal toimus viis KMH programmi avalikku väljapanekut ja avalikku arutelu, millele käesoleval aastal järgnevad keskkonnamõju hindamise aruannete enda avalikustamised.
Eelmise aasta lõpus alustati uue süsteemi abil Rail Baltica ristumiste (viaduktid, ökoduktid) ehituse hankimist ning juba sel kevadel selgub, millised ehitusettevõtted hakkavad ehitama Tagadi tee ja Künka tee maanteeviadukte ning Loone ökodukti. Kohila vallas asuva Urge ökodukti ehitushange avaneb lähikuudel. 2021. aastal loodetakse sellisel viisil hankida vähemalt 14 rajatise ehitustööd ning samuti elektri-ja gaasiristumiste ehitamine, mille osas võib olulisematena välja tuua Karla gaasitrassi ja Kiisa alajaamast väljuvate kõrgepingeliinide ristumised Rail Baltica trassiga.
„Ühtekokku loodame 2021. aastal läbi erinevate projekteerimis- ja ehitustegevuste majandusse investeerida 45 miljonit eurot, millele lisaks on eelarvelised vahendid nähtud ette ka maade omandamiseks,“ märkis RB Estonia juht.
„Euroopa Liidu toetus Rail Balticale kui ühele Euroopa olulisimale taristuprojektile on jätkuvalt tugev. Koos 2020. aasta detsembris allkirjastatud täiendavate toetuslepingutega on Rail Baltica projektile eraldatud Euroopa Liidust ja riiklikest vahenditest tänaseks juba umbes 1,12 miljardit eurot,“ lausus Tõnu Grünberg.
- Eelmisel aastal investeeriti Rail Baltica rajamiseks 14 miljonit eurot, 2021.aastal on plaan suunata majandusse 45 miljonit eurot.
- Mullu algatati Rail Baltica trassil kolme objekti ehitushanked, 2021 on kavas alustada vähemalt 14 raudteega ristuva rajatise ehitustöödega.
- 2020. aasta lõpuga on omandatud 12% maadest ning läbirääkimiste faasi on jõutud lisaks veel 20% kinnisasjade omandamise osas. 2021. aastal alustatakse maade omandamist lisaks Raplamaale ka Harjumaal.
- 2020. aastal viidi arheoloogilisi uuringuid läbi neljal uuringualal, tänavu on kavas uuringuid teostada kuuel uuringualal.
