Tavo Kikas
Raplamaa Omavalitsuste Liidu arendusjuht


Kui Rail Baltica on valmis, on sel Raplamaale ja siinsetele inimestele-ettevõtetele väga suur potentsiaal. Üheltpoolt võtame näiteks kasvõi Järvakandi, kes saavad uue ja kiire ühenduse nii Pärnusse kui Tallinnasse. Või ka piirkonna ettevõtted, kellel on ekspordipotentsiaali, saavad seda teha raudteed kasutades. Küll siin sõltub palju sellest, kuidas ja kas leitakse raha raudteeharude ehitamiseks.

Rapla ja ümbruskonna võimalused on aga oluliselt laiemad – kui Rapla saab ühendatuks regionaalse kiirrongiga Riiaga, siis see loob eeldused mitmesuguste rahvusvahelise maiguga ürituste või ettevõtmiste kavandamiseks.

See, kas me juba 2027. aastal mingit silmaga nähtavat muudatust näeme, on kahe otsaga küsimus. Sest pelgalt raudtee endaga edasihüpet ei too, siin on vaja ka kohalikku initsiatiivi ja valmistumist juba enne – teha siinsele piirkonnale ja võimalustele reklaami. Aga selleks on meil vaja leida nö “positiivsed hullud” ehk entusiastid ettevõtjate näol, kelle eestvedamisel raudtee valmimiseks valmistuda.

Rõõm on tõdeda, et meil maakonnas juba on neid ettevõtjaid, kelle silm selle projekti peale särama lähevad ning minult uuritakse sageli, kas ja kuidas raudtee tuleb. Nüüd on vaja, et ettevõtjatel tõesti tekib veendumus, et raudtee tuleb ja on neile ka kasulik – siin ehk ootaks natukene rohkem aktiivsust ka omavalitsustelt, et projekti eri aspekte rohkem avada.

Kui küsida, mis on Rail Baltica suurim boonus siis ma ütleksin küll, et kogu see raudtee tervikuna on üks suur boonus. Mitte ainult möödunud 2020. aasta lõikes, aga üldiselt – meil ju puudub tegelik side Läti ja Leedu suunas. Jah, Tallinnast saab lennata ja bussid ka käivad, aga see on ka kõik. Arvestades reisile kuluvat aega, siis kui inimesed saavad mugavalt lõuna suunas ja ehk tulevikus ka põhja, siis see annab meile tundmatuseni teise situatsiooni kui täna oleme harjunud. Me lakkame olemast saar, mistap ütlen julgelt, et Eesti jaoks on see täiesti erakordne ja vajalik projekt.