Valitsuse tänasel istungil otsustatakse Rail Balticu võimalike Harjumaad läbivate trasside vahel. Rail Balticu projektijuht Indrek Sirp eelistaks seda lahendust, et täna ühtegi varianti arutlusest välja ei võeta, vaid oodatakse ära detailsemad eskiisid.
Keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus võtaks aga Nabala kaitseala läbivad trassid variantide seast välja.
“Me oleme etapis, kus meil on võimalik näidata võrdlustulemusi kõikide trassilõikude kohta läbi kolme maakonna ja täna me teekski valitsusele vahekokkuvõtte, et mis seisus me täna oleme, millised on ühe või teise trassi eelised, miinused ja plussid,” rääkis Sirp “Terevisioonis”.
“Ma ei tahaks ennustada, et milline on valitsuse seisukoht, et kas täna valitakse mõned trassid välja või mitte. Meie seisukoht on see, et tänase seisuga pole õige aeg ühtegi trassi välja võtta ja töödega võiks edasi minna,” jätkas ta.
Sirbi sõnul võiks kõigi trassivariantide kohta teha ära avalikud tutvustused, mida inimestele on juba pikka aega lubatud. “Tuleks koostada ka täpsemad eskiislahendused ja siis sügisel tulla uuesti kokku, et teha põhimõtteline otsus,” ütles ta.
Ainuüksi Harjumaal on arutlusel viis varianti. Kõige kallim neist on 12A, mis kulgeb olemasolevat Tallinn-Pärnu raudteekoridori pidi, mööda Ülemiste järve kallast. Kuigi tegu on kõige lühema trassiga on see ka kõige kallim, sest tee läbi asulate ja Tallinna linna minekul on üsna kitsas ning Ülemiste järve juures võib raudtee läbida sanitaarpiirkonda, mis aga tõstataks taas keskkonnaküsimused. “Siin on ka see, Tallinna linn on jõudnud juba öelda, et nad ei sooviks kaubavedusid läbi linna, mis paneb selle trassi kohale veel täiendava küsimärgi,” selgitas Sirp.
Võrreldes kõige odava trassiga oleks 12A trassivalik umbes 90-100 miljonit eurot kallim.
“Samas öeldakse, et inimesed on seal raudteekeskkonnaga harjunud, et neile peaks ka uue raudtee vastuvõtmine olema lihtsam,” märkis projektijuht, lisades, et ükski variantidest pole võimatu.
Mõned trassivariandid kulgevad mööda Tallinna ringteed. Need tulid valikusse seitsme omavalitsuse ettepanekul, aga kuna sealkandis olevad vallad ei leia üksmeelt, siis on arutlusel mitu erinevat versiooni, mille seast peaks analüüside käigus selguma kõige optimaalsem variant.
Kaks trassivarianti lähevad Nabala looduskaitsealast mööda. Need on kõige pikemad, teistest kuskil 7-8 km pikemad variandid. “Pikkus tähendab lisakulu – ehitus-, aga ka hilisemat hoolduskulu,” ütles Sirp.
Keskkonnaminister eelistaks Nabalat läbivate variantide välja võtmist
Keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus ütles, et kuigi valitsuse otsus selgub alles mõne tunni pärast, on tema ministeeriumi seisukoht see, et Nabala looduskaitseala läbivad trassivariandid võiks arutlusest välja võtta.
“Umbes poolteist aastat tagasi andsime trassi planeerijatele teada, et Nabala piirkonnas on väga tundlik veerežiim. Arusaadav, et kui keegi tahaks minna tundliku veerežiimiga paika sellist kaunis mahukat ja massiivset kiirraudteed ehitama, siis need kaks asja lihtsalt on omavahel vastuolus. Praeguses etapis saab juba öelda, et meil on üks jõustunud kohtuotsus – me käisime läbi ühe pika kohtuvaidluse üsna sarnase probleemi tõttu, et seal olid väga aktiivsed kaevandushuvilised, kes tahtsid vähemalt esialgu kaevandamise keskkonnamõju hinnata. Jõustunud kohtuotsuses jäi peale seisukoht, et üheaegselt või paralleelselt ei saa lubada kahte üksteist välistavat tegevust. Et kui meil on vaja kaitsta tundlikku veerežiimi, siis me ei saa samaaegselt, enne kui kaitseala on lõplikult moodustatud, minna edasi olukorda kahjustada võiva tegevusega,” selgitas minister.
“Valitsuse arutelu eel selle tulemust kindlalt välja ei saa öelda. Minu ettepanek on tõepoolest see, et me liiguksime edasi realistlike trassialternatiividega – sellistega, mis võimalikult vähe kahjustaksid looduskeskkonda ja ka kohalike elanike eluolu,” ütles Pentus-Rosimannus.
Allikas: ERR Uudised, http://uudised.err.ee/v/tele-ak/e874ba36-f955-4320-adaa-4b1a6eb22282