Pärnu Postimees: Rail Balticu Pärnu terminali lahendus selgub detsembris

Detsembri teises pooles selgub, milline hakkab välja nägema Rail Balticu (RB) Pärnu reisiterminal, mis on üks kahest Eestit läbiva rahvusvahelise raudteeühenduse jaamadest.

„Olgugi et RB Pärnu terminal on riikliku tähtsusega objekt, on hoonelahenduse valikul oluline ka linna sõna,” kinnitas Pärnu linnaarhitekt Karri Tiigisoon.

Tiigisoon on üks käimasoleva reisijate terminali arhitektuurikonkursi tingimuste koostajaist ja kuulub võistluse žüriisse.

“Meie ülesanne on valida konkursile laekunud tööde seast välja niisugune, mis oleks elluviidav, arhitektuurselt Pärnule kohane ega oleks liiga kallis,” sõnas ta.

Rail Balticu Pärnu terminali arhitektuurikonkurss lõpeb 8. detsembril ja võitja tehakse teatavaks hiljemalt 19. detsembriks.

Võidutöö esitajalt tellitakse terminali ja selle ümbruse ehitusprojekt, samuti kaasatakse ta piirkonna detailplaneeringu koostamisse.

Mis terminali tuleb?

Terminal peaks tulema praegusest Pärnu raudteejaamast – või õigemini rongi peatuskohast, sest jaamahoonet ju pole – nõks jõe poole, enam-vähem Papiniidu tänava ja Liivi tee ühenduskoha juurde.

Tulevase terminali asukohta on kaardil veetud Papiniidu sillast ühele ja teisele poole ning isegi konkursitingimustes paika pandud terminali asukoht ei pruugi jääda täpipealt samaks.

Tiigisoone ütlust mööda tuleb raudteejaama kavandades lähtuda sellest, et jaama esist läbiv 400meetrine perroon peab asetsema sirgel lõigul. Konkursitingimusi arutades leidsid arhitektid, et ideaalis võiks terminal asuda jõele lähemal, kui hiljem tingimustesse kirja sai.

“Paraku ei anna jaama väga jõe lähedale nihutada, sest siis ei saa sirget perrooni teha. Jah, kõveraid perroone on rajatud, kuid sellise keerulise lahenduse tingib väga erandlik olukord, kus muid võimalusi pole,” põhjendas Tiigisoon paberile saanud asukohavalikut.

Tulevase jaamahoone täpne asetus sõltub seega konkreetselt võidutööst ja selle kujundamiseks on arhitektidele võrdlemisi vabad käed antud.

Ka terminalihoone mahu ja sisu osas on konkursi lähteandmed üldsõnalised. Hoone suurust, kas või seda, kas terminal peaks tulema ühe-, kahe- või koguni kolmekorruseline, võistlus ette ei kirjuta.

Tingimustes on kirjas vaid see, et tulevase jaamamaja süda on 500ruutmeetrine ootesaal, kus paiknevad istekohad, tablood sõidugraafikutega, interaktiivne tabloo-majajuht, piletiautomaadid ja -kassad, Rail Balticu infopunkt, pakihoid.

Peale väiksemate tehniliste ja muude abi- ja personaliruumide, tualettide ning ema ja lapse toa peaks sinna tulema kiirsöögikoht (kuni 50 ruutmeetrit) ja muud kaubanduspinnad, kus võiks tegutseda näiteks ajalehekiosk, lilleäri, suveniirimüük, apteek, autorent.

Terminali detailplaneeringu koostamisel on arvestatud, et ööpäevas käib Pärnu jaamast läbi 1000–2000 sõitjat.

Et terminal elaks

Tiigisoone jutu järgi on RB Pärnu terminali juures üks olulisemaid nõudeid see, et hoone peab väljanägemiselt ja sisult olema seotud ümbritseva maastiku ehk eeskätt Pärnu jõega.

“Samuti peaksid kavandid pakkuma ideid, kuidas siduda hoonet muude tegevustega. Terminal ei tohiks kujuneda pooltühjaks ehitiseks, mille ainus mõte on enne rongi tulekut sõitjatele peavarju pakkuda,” viitas linnaarhitekt tõigale, et paljud moodsad raudteejaamad koosnevad pelgalt perroonist ja varikatusest.

Tiigisoon hindab Pärnu jaama piisavalt oluliseks, et sõitjad võiksid siin rongi saabumist oodata siseruumis, mitte perroonil.

Samas ei saa välistada sedagi, et mõni arhitekt kavandab terminali maa alla.

“Nagu ka Mark Soosaare korraldatud Läänemere kunstipargi arhitektuurivõistlus näitas, võib konkursile tulla väga uljaid lahendusi. Liiglennukad ideed on kahtlemata huvitavad, aga kui nende elluviimine osutub mõttetult kalliks või ebafunktsionaalseks, ei saa neid projekteerimise aluseks võtta,” tõdes Tiigisoon.

Sestap avaldas linnaarhitekt lootust, et arhitektid võtavad võistlust tõsiselt ja mõtlevad tööd koostades selle teostatavusele.

Kaks jaama, kolm peatust

Peale Pärnu on Rail Balticu Eesti trassil kavandatud terminal Tallinna Ülemistele.

Ülemiste terminali ideekonkursile laekus 15 tööd ja selle võitja tehakse teatavaks täna. Pealinnas rajatakse terminal koos jaamahoonet ümbritseva pargiga.

Ülemiste ja Pärnu terminali kõrval kaalutakse RB peatust Raplasse, kuid eraldi jaamahoonet sinna praeguste plaanide kohaselt ei ehitata.

Kuigi Rail Balticu rajamine on rahvusvaheline ettevõtmine, mida hakkab vedama äsja asutatud kolme Balti riigi Rail Balticu ühisettevõte, korraldab Pärnu reisiterminali arhitektuurikonkurssi Pärnu linn.

Tõsi, omavalitsus ei tee seda päris üksi. Võistlustingimuste koostamisel osalesid ka majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, tehnilise järelevalve amet, maanteeamet, AS Edelaraudtee Infrastruktuur, OÜ Hendrikson ja Ko ning Eesti arhitektide liit.

Mitme valdkonna spetsialiste kaasatakse žüriissegi, kuid kõik ideevõistlusega seotud kulud kannab Pärnu linn.

Kokku kulub linnal võistlusele 27 000 eurot, millest 4800 eurot makstakse Eesti arhitektide liidule teenuste eest.

“Esikoha preemia jaoks taotleme toetust kultuurkapitalilt, aga veel ei ole teada, kas meile see eraldatakse,” märkis Tiigisoon.

Võistluse auhinnafond on 22 000 eurot, millest võidutöö saab 8000 eurot, teine ja kolmas koht vastavalt 6000 ja 4000 eurot. Linn maksab välja kaks 2000 euro suurust ergutuspreemiatki.

Linn jätkab võidutöö selgumise järel reisiterminali maa-alale detailplaneeringu koostamist juba põhilahenduse täpsusastmes, mis eeldatavalt valmib 2016. aasta sees.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi avalike suhete osakonna juhataja Rasmus Ruuda ütles, et reisiterminali detailplaneeringule järgneb terminalihoone projekteerimine, mille koostamisele võib kuluda kuni kaks aastat.

Projekteerimistööde lõppemise ajaks on selge raudtee ehitamise ajaline perspektiiv ja saab hakata tegema ettevalmistusi terminalihoone rajamiseks.

Teisisõnu ei ole veel põhjust kõnelda päevast ega aastast, mil kopp maasse lüüakse.

Allikas: Pärnu Postimees, 31.10.2014