26. veebruaril avati Eesti Arhitektuurimuuseumis näitus “Rail Baltic – arengu vedur”, kus on esitletud võidutööd Tallinna Ülemiste ja Pärnu reisiterminalide arhitektuurikonkurssidelt.
Tallinna reisiterminali võidutöö “Tagasi” autoriks on arhitektuuribüroo 3+1 arhitektid koosseisus Gert Guriev, Markus Kaasik, Riin Kersalu, Kerstin Kivila, Taavi Looke, Mihkel Meriste, Andres Ojari, Siim Tiisvelt ja Ilmar Valdur. Konkursi žürii tunnistas üksmeelselt parimaks ideekavandi “Tagasi”, mille terminalihoone on visuaalselt nähtav nii Peterburi tee kui Suur-Sõjamäe tänava poolt tulijatele ning on efektse ja silmatorkava raudtee kohale tõstetud vormiga. Tallinna ideekonkursile laekus kokku 14 nõuetekohast võistlustööd nii Eestist kui välismaalt.
Tallinnasse Ülemistesse rajatav reisiterminal on Rail Balticu alguspunkt, kust tulevikus on võimalik sõita kolmveerand tunniga Pärnusse ja vähem kui kahe tunniga Riiga. Reisiterminal ühendatakse trammiliiniga Tallinna Lennujaama ja kesklinnaga, võimalik on ka Tallinna bussijaama kolimine Ülemistele.
Pärnu terminali konkursi võitjaks kuulutati ideekavand pealkirjaga Water Strider, mille autoriteks on Indrek Allmann, Jaan Jagomägi, Gunnar Kurusk, Tanno Tammesson ja Holden Vides arhitektuuribüroost Pluss OÜ. Võidutöö puhul tõstis žürii esile selle efektset ja eksimatult raudteearhitektuuriga seonduvat välisilmet ning head funktsionaalsust, mis tagab reisijate mugavuse näiteks halbade ilmastikutingimuste korral. Pärnu arhitektuurikonkursile esitati 31 nõuetekohast tööd nii Eestist kui välismaalt.
Pärnus on plaanis reisiterminal rajada Papiniidu piirkonda, millest peaks tulevikus kujunema atraktiivne ajaveetmispiirkond.
Võistluse võitjatelt tellitakse Rail Balticu reisijate terminalide ja lähiümbruste ehitusprojektid, samuti on võitjad kaasatud piirkonna detailplaneeringute koostamisele.
Näitus arhitektuurikonkursi võidutöödest on külastajatele avatud Rotermanni Soolalaos 5. aprillini kolmapäevast reedeni kl 11-18 ning laupäeval-pühapäeval kl 10-18.
Rail Baltic on rahvusvaheline kiirraudtee, mis ühendab Eesti ülejäänud Euroopa ning naaberriikide Läti ja Leeduga. Rail Baltic võimaldab reisirongiliiklust kiirusega kuni 240 kilomeetrit tunnis. Euroopa Liidu rahastuse toel jätkatakse ettevalmistustega ehitustöödeks, mida alustatakse eeldatavasti aastatel 2018-2019.