20.05.2015
Rail Balticu trassikoridore on võrreldud juba paari aasta jagu ja nüüdseks on üle Eesti olnud ligemale 45 avalikku arutelu. Vähemalt teist niisama palju on toimunud kohtumisi vallaesindajate, kogukondade, maavalitsustega. Kõigi nende käigus on tutvustatud ja arutatud alternatiivide võrdlustulemusi, mille eesmärk on olnud leida optimaalseim, reaalsetele argumentidele tuginev raudteekoridor.
Vaatamata sellele levib müüt, nagu oleks Pärnumaa eelistatud valik Are ja Vändra vallas sobimatu või puuduksid selle valiku põhjendused. Viimast sellekohast kirjutist võis lugeda 6. mai Pärnu Postimehest Silvia Paluoja antud ülevaates “Are valla kolm küla nõuavad Rail Balticu koridori võrdlust”. Võtan veel kord kokku valiku selgitamise olulisemad aspektid.
Lühidalt öeldes on vaidluskohaks Pärnumaal Rail Balticu alternatiivid 5C ja 5D. Need puudutavad peamiselt Are, Tootsi, Tori ja Vändra valda. Esimene otsevariant 5C valiti uuringutele tuginedes, teist – varianti 5D – peavad paremaks kohalikud vallad.
Väga oluline on kõigepealt mõista, et trassianalüüs ei saa põhineda kellegi uskumusel, kui palju maksaksid viaduktid või millised põllumaad jäävad puutumata. Järelduste tegemiseks ja valiku langetamiseks on mitukümmend erialaspetsialisti koostanud põhjalikud analüüsid ja arvutused.
Analüüsile tuginedes võib välja tuua, et mõju inimeste eluolule ja majapidamistele on mõlema valiku puhul pea ühesugune. See tähendab, et kummagi valiku puhul ei lähe Pärnumaal lammutamisele ühtegi elumaja. Küll tuleks 5D puhul tuua ohvriks oluline arhitektuuriobjekt Tootsi jaamahoone.
Oluline on rõhutada, et ühtegi suuremat riigi ja kohalikku teed raudtee kinni ei pane, ühendusteed rajataks mõlema variandi puhul.
Peale inimkeskkonna mõju on analüüsides vaatluse all looduskeskkond. Selles osas on kahe raudteekoridori erinevused juba suuremad. Eelistatud 5C ääres on vähem ohustatud looma- ja linnuliikide asupaiku. 5D seevastu külgneb näiteks Taarikõnnu ja Mõrdama loodusalaga, jäädes must-toonekure pesakoha lähedale.
On ekslik arvata, et uue raudtee rajamine vana kõrvale on lihtsam ja odavam. Uut teed ei saa ehitada vana raudtee muldvallile, sest 240 kilomeetrit tunnis sõitva rongi tehnilised lahendused ja ohutusnõuded ei ühti praeguse raudtee lahendustega.
Pealegi ei saa kiirraudtee kulgeda siksakitades mööda Eestimaad, vaid see peab kulgema võimalikult sirgel ja kiirust võimaldaval teel, mis omakorda räägib 5C eelistuse kasuks.
Viimaks ei saa kuidagi nõustuda, et võrdlusanalüüse poleks tehtud või neid selgitatud. Kui reeglite järgi avalikustatakse maakonnaplaneeringuid maakonnakeskuses, siis Rail Balticu planeerimisel olid avalikud arutelud kõigis suuremates omavalitsustes, mida raudtee puudutab. Samuti on korraldatud analüüside ja lahenduste arutamiseks lisakohtumisi. Seega koostöö omavalitsuste ja kohalike elanikega on olnud tihe.
Rail Baltic nõuab väga suurt koostöövalmidust ja mitmepoolseid kompromisse ekspertide, kogukondade esindajate, omavalitsuste, raudtee äärde jäävate maaomanike ja ametite-maavalitsuste ametnike vahel. Usun, et jõuame Pärnumaa osas põhjendatud argumentidele tugineva optimaalseima lahenduseni.
Andres Lindemann
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium
Allikas: Pärnu Postimees, 20.05.2015
