25.11.2015
Mõne nädala pärast jõuab kohtusse Paekivitoodete Tehase kaebus, millega ettevõte vaidlustas Nabala-Tuhala looduskaitseala moodustamise määruse, mille valitsus aasta eest vastu võttis.
Paekivitoodete Tehase OÜ tegevdirektor Kuldar Õunapuu ütles, et kuni kohtuistungini nad sel teemal kommentaare ei jaga, kuid lähtudes olemasolevatest argumentidest, on nad kindlad, et kohtuotsus tuleb nende ettevõtte suhtes positiivne. Kohtuistung peetakse Tallinna halduskohtus 17. detsembril.
Paekivitoodete Tehase OÜ on üks neist kolmest ettevõttest, kes Nabalas paekivi kaevandada soovib. Kaitseala moodustamise määruse on kohtus vaidlustanud ka teised kaks: AS Riverito ja AS Kiirkandur. Nad sooviksid avada piirkonnas kokku neli karjääri, neist Kiirkanduri Nõmmevälja karjäär ulatuks ka Raplamaale Kohila valda.
Eesti Mäetööstuse Ettevõtete Liidu juhatuse esimees Rein Voog leiab, et Nabala-Tuhala looduskaitseala moodustati ülejala ja ülikiiresti ilma vajalike majanduslike analüüsideta.
„Looduskaitseala ei too piiranguid ju ainult kaevandajatele, vaid ka metsameestele ja teistele. Piirama hakatakse ju ka kohaliku elaniku ja metsaomaniku tegevusi. Eestis on kahjuks kombeks, et looduskaitseala moodustamisel ei analüüsita selle majanduslikke tagajärgi ning ka reaalset vajadust kogu Eesti kontekstis. Viibides ka ise paaril [Nabala-Tuhala looduskaitseala moodustamise] avalikul arutelul, jäi mulle küll mulje, et looduskaitseala tuleb ära teha ja arutelud olid vajalikud ainult JOKK-skeemi jaoks, sest põhjendatud vastuseid keskkonnaministeeriumi inimesed kahjuks anda ei suutnud ja seda mitte ainult kaevandajate küsimustele,” märgib Voog.
Voog toob välja, et Nabala kaitseala moodustamisega kaotab Eesti ühe oma rikkaima lubjakivimaardla ning majandus jääb ilma olulise tähtsusega teedeehituse ja ehitusmaterjalitööstuse toorainest.
„Eriti drastiliselt mõjutab see Tallinna ja selle lähipiirkonna lähitulevikku. Selline tegevus toob kaasa ehitustegevuse märkimisväärse kallinemise, kuna tõusevad lubjakivi transpordikulud, aga samas on see ka löök meie eksportivale ehitusmaterjalitööstusele. Teedeehituse suurenevad kulud maksab aga kinni maksumaksja, ehk siis meie kõik,” hoiatab Voog.
Kaitseala asutajad viitavad aga rohketele loodusväärtustele piirkonnas, mille kaitsmisvajadust kinnitasid ka mitmed ekspertiisid. Kaitseala loomise poolt võtsid sõna ka kohalikud elanikud ja mitme omavalitsuse esindajad. Piirkonda jääb ka Tu-hala nõiakaev, mille kaitseks andsid 2010. aastal internetis allkirja 65 300 inimest 109 riigist.
Kolm kaevandusettevõtet on Nabala teemal kohut käinud ka varem. 2011. aastal peatas keskkonnaministeerium kõik kaevandamisega seotud tegevused seal piirkonnas, sest samale alale oli tehtud ettepanek kaitseala moodustamiseks. Kaevandusettevõtted kaebasid keskkonnaministeeriumi otsuse kohtusse, kuid ei saanud õigust. 2013. aasta lõpus algatas keskkonnaministeerium Nabala looduskaitseala moodustamise ning eelmise aasta novembris valitsuse määrusega kaitseala moodustatigi.
Kahe kuu eest tegi rahandusminister Sven Sester ettepaneku kaaluda Rail Balticu raudteetrasside viimist läbi Nabala. Keskkonnaminister pidas seda võimalikuks, kuid majandus- ja taristuminister Kristen Michal lükkas ettepaneku tagasi.
Nabala raudteetrasside vastased tõid siis välja ka argumendi, et raudteele järgneksid aja jooksul kindlasti ka kaevandused, sest ettevõtjatel tekkib õigustatud ootus. Omavahelistes vestlustes vihjasid mõned Nabala trasside vastased, et surve taga võib olla kaevandajate lobitöö. Nabala trasside pooldajad eitasid seda kindlalt ja välistasid kaevanduste lubamise piirkonda.
Allikas: Raplamaa Sõnumid, 25.11.2015
