24.10.2014
Rail Balticu Eesti juhi Indrek Orava sõnul tellitakse äriplaani koostamiseks veel üks tasuvusuuring.
Rail Baltic on äriprojekt. Selle rahastamise puhul on Euroopale oluline, et see oleks kasumlik. Kust see kasum tuleb?
Mul on esimesi päevi tööl olles vara ammendavat vastust anda. Minu huvi on äriplaan võimalikult kiiresti kokku saada. Esimene alus selleks on AECOM-i uuring, mis oli piisav analüüsimaks reisijate ja kaubavoogude hulka. Järgmisel aastal on plaanis teha täiendav tasuvusanalüüs, mille tellib ühisettevõte. Täpsemalt saame arvudest rääkida, kui oleme kohtunud erinevate tööstuste esindajatega, erinevate eksportööridega, suurte operaatoritega. Otsene kasu riigile hakkab tulema infrastruktuuri kasutustasust. Täna on vähe räägitud, et Rail Baltic on Eestile võimalus luua rohkem jaotuskeskusi, pakkuda erinevaid lisateenuseid, näiteks ladustamine.
Mis siis saab, kui tehtav uus tasuvusuuring ei näita enam tasuvust?
Ma ise seda ei usu. Soome tööstuse ja ekspordi maht on piisavalt suur, nagu ka Lääne-Euroopast ja teistelt kontinentidelt Eestisse tulev kaup, mis liigub nii või teisiti Soome ja Peterburi piirkonda. Ma praegu isegi välistaks selle võimaluse (mittetasuvuse – U. J.), sest AECOM-i uuring ei ole tehtud nii teistel alustel, et uus uuring tooks kaasa täiesti teise tulemuse.
Ligi pool kogu Rail Balticu maksumusest jääb riigi enda kanda. Mis on siis ametlikult see summa, mis kindlasti jääb Eestile maksta?
Täna opereeritakse arvuga umbes 500 miljonit eurot lähema kümne aasta jooksul. Esimese taotluse juures võib see jääda 100 miljoni euro juurde. Sellest omakorda esimese osa järele tekib reaalne vajadus 2017. aastal.
Kas on ka mingi must stsenaarium, et see summa võib olla suurem kui nimetatud 500 miljonit eurot?
Kui välistame, et EL-i finantsid ära langevad, siis võib summa suureneda kahel juhul: kui trass läheb pikemaks või kui tuleb rohkem erilahendusi, näiteks sildu või tunneleid. Väga ootamatuid projekti kallinemisi ei tohiks ette tulla.
Kas olete täiesti kindel, et Euroopa raha tuleb oodatud mahus?
Olen. Rail Baltic on Euroopa Komisjonile võrreldav teiste väga prioriteetsete projektidega. Lõpliku maksumuse saame aga alles siis, kui hakkame tegelema ehitushangetega. Ja alles siis saame ka lõplikult rääkida Rail Balticu tasuvusest.
Kust see 500 miljonit tuleb, mis Eesti omaosaluseks jääb?
Ma pole õige inimene seda ütlema, see on valitsuse otsus, kust seda hakatakse eraldama…
Aga mis need variandid on?
Ma pigem ei spekuleeri. See on poliitiline otsus, eelarveküsimus, mida igal aastal vaadatakse üle.
Eesti on ettevalmistustega Lätist ja Leedust kaugemale jõudnud. Kaua me peame neid järele ootama, et pärast ühisfirma loomist saaks hakata astuma n-ö ühte sammu?
Minu arvates on nad mõlemad Rail Balticu projektist huvitatud ja motiveeritud. Ma täpselt ei tea, kui palju neil mahajäämus on. Olen kuulnud, et leedulastel võib olla trassi puhul Kaunasest Leedu piirini erihuvi, aga kas ja kuidas see mõjutab lõplikke otsuseid, on raske öelda.
Spetsialistidest juhatus
Järgmisel teisipäeval loodav Rail Balticu ühisettevõte saab palgalise juhatuse, mille liikmed on Indrek Orava sõnul kogenud kiirraudteega kokku puutunud inimesed. „Nad hakkavad Riias tegelema Rail Balticu ärimudeli väljatöötamisega ja selle turundamisega,” kirjeldas ta.
Eesti huvid on kaitstud nõukogu kaudu, kuhu tuleb kaks liiget nii Eestist, Lätist kui ka Leedust. „Sinna juurde veel ka liikmed Poolast ja Soomest, aga nemad pole hääleõiguslikud. Esimesel aastal on Eesti selle nõukogu eesistuja. Saame tagada, et töö läheks hästi käima,” ütles Orav.
Allikas: Eesti Päevaleht, 24.10.2014
