31.01.2022
Eestis ja Lätis end võrdselt kodus tundva ning mõlema riigi käekäigul silma peal hoidva politoloog Veiko Spolitise hinnangul tõukab kolme Balti riigi koostööd ja regiooni arengut kõige paremini kiire ning keskkonnasõbralik transpordiühendus. Järgmise suure ühisprojektina võiks tema hinnangul kaaluda kas ühise energiatootmisjaama või lennuettevõtte loomist.
Alustuseks ei saa üle ega ümber lõputuna näiva koroonakriisi mõjudest. Kuidas Sulle tundub, kas ja kuidas on kriis mõjutanud kolme Balti riigi suhteid ning ka lävimist põhjanaabri Soomega?
Kui me vaatame ainult seda, kuidas riikidevahelised suhted on hoitud ja arendatud läbi diplomaatia ja saatkondade, siis suuri muutusi toimunud ei ole. Kindlasti on olnud aga kõvasti pärsitud rahvakeskne diplomaatia ehk turism, sotsiaalne ja äriline läbikäimine. Samas vaadates helgemat poolt, erinevalt eelmise aasta täielikust piiride sulgemisest, toimub praegu nii kaubavahetus kui ka jätkuvad inimeste vahelised kontaktid. Laiemalt, kahtlemata on pandeemia mõjutanud inimeste tarbimisharjumusi, elustiilivalikuid ja käitumist, kuid see on kõikjal maailmas nõnda.
Mõeldes meie regiooni arengule laiemalt, mida on vaja, et oleksime edaspidi veelgi atraktiivsem piirkond ettevõtjatele, turistidele, kaupadele, tööjõule?
Kõike määrab üks faktor – hea haridus. Kui haridus on heal tasemel, siis meie väärtus kasvab. Eesti on siin heas kirjas koos Soomega ning maailma tipus. Läti ja Leedu peavad veidi enam vaeva nägema, et järele jõuda. Kui meil on maailmatasemel põhi- ja gümnaasiumiharidus, siis saame laduda vundamendi nii kvaliteetsele ülikooliharidusele kui teaduse arengule. See omakorda aitab siia meelitada nii ettevõtjaid, teadlasi, talente, investoreid. Täna näeme juba, et tõmbekeskustena toimivad Tallinn, Tartu ja Riia, ka Vilnius ning Kaunas. Need on juba atraktiivsed ka rahvusvahelistele tegijatele. Ega arengumootori leidmiseks pole vaja jalgratast leiutada või midagi uut nuputada, kvaliteetne ja toimiv haridussüsteem on arengu kese.
Kui suurt rolli mängivad ühe väikeriigi ning kõikide Balti riikide arenguhüppes head ühendused ja transpordivõrk?
On selge, et rohepöörde valguses me ei saa mööda vaadata sellest, et peame leidma lahendused kõikides eluvaldkondades fossiilsete energiaallikate asendamiseks. Rohepöörde elluviimine tagab ka arenguhüppe ning selle osaks on keskkonnasõbraliku raudteeühenduse loomine.
Ehk et arengu keskmeks on keskkonnasõbralike liikumisviiside toetamine ja ellu kutsumine?Kliimasoojenemise ja sellega kaasnevate probleemide valguses peavad inimesed aru saama, et kuni 600 km pikkuste reiside tegemiseks on kõige keskkonnasõbralikum viis kasutada rongi. Üle Atlandi muidugimõista kasutame lennukit ka edaspidi, aga siin Läänemere regioonis on see kõige loomulikum ja säästlikum liikumisviis. Raudteele järgneb laevaühendus. Seega ärme unusta, et nii regiooni arengus kui meie riikide vahelist koostööd, läbikäimist saab kõige kiiremini ja keskkonnasõbralikumalt soodustada raudtee- ja laevaliiklus. See on teaduspõhine viis, kuidas inimesed saaksid edasi elada siin regioonis.
Osal Eestis inimestel on vastakad tunded seoses raudtee keskkonnasõbralikkuse ja raudteeühenduse rajamisega. Milliseid arutelusid tekitab projekt Lätis?
Jälgides vestlusi ja arutelusid Lätis, siis hetkel on käimas tasuvusanalüüs, mis loob ka konteksti aruteludele. Lätlased kaaluvad plusse ja miinuseid, sissetulekuid ja väljaminekuid põhjalikult ning on tekkinud arusaam, et see projekt on kasulik ja tasub ennast ära. Seda just olukorras, kus täna liiklust ei toimu, aga tulevikus see tekib – seda nii kaubavedude kui reisijate liikumise aspektist. Seda enam, et 85 protsenti projekti rahastusest tuleb Euroopa Liidust ning lisandub ka julgeolekuaspekt.
See on tõsi aga ka Lätis, et ehk pole lõpuni aru saadud, mida tähendab transpordisektoris ja ka Rail Baltica projekti puhul keskkonnasõbralikkus. Selles segaduse tekkimises tulevad mängu ka suure idanaabri tõeväänamine ja ostetud nn keskkonnavaenulikud sõnavõtud. Seal hulgas taastuvenergia lahenduste loomise materdamine üldiselt või fossiilkütustest loobumist lolliks tembeldades.
On siin vasturohtu, saame sellele midagi parata?
Sattusin vaatama Kersti Kaljulaidi klippi detsembrikuu ERRi Pealtnägijas, kus selgitati Paldiski maa-alust elektrijaama või -salvestit. See oli hea näitlik ja inimlik viis, kuidas asju ise selgitada. Ka Rail Baltica puhul saame tuua näiteid Belgiast või Hollandist, kus raudtee on keskkonnasõbralikule energiale üle läinud tänu tuuleenergiale. Seega me ei pääse rohepöörde elluviimisest ning ka nende valikute jätkuvast selgitamisest.
Mainisid eelnevalt ka julgeolekuaspekti. Mida selle all mõista, mida tähendab projekt Balti regiooni julgeolekule?
See tähendab, et ühelt poolt võimaldab raudtee kiiresti liigutada väeosasid, samuti sõjatehnikat. Teine pool on logistika ja tarnekindlus. Täna on väga palju arendatud logistikakeskusi ja kaubavedude võrgustikke ning neid luuakse üha enam juurde. Tarnete julgeolek ning nende keskkonnasõbralik korraldamine raudtee kaudu, ka see on osa julgeolekust. Lisaks annab analoogsete projektide puhul turvalisuse ja julgeolekumõõdet juurde maanteedel hõrenev liiklustihedus. Sõitsin hiljuti taas Via Balticat pidi Tallinnasse ning see veokite koormus ja autode katkematu voog oli väga muljet avaldav – jutumärkides.
Rail Baltica näol on sisuliselt tegu esimese suure ühisprojektiga kolme Balti riigi vahel pärast Balti ketti. Kas neid ettevõtmisi saab kõrvutada, millist väärtust kannab ühenduse rajamine?
See projekt lisab kahtlemata väärtust. Väärtust majandusarengule eelkõige, aga ka keskkonna ja linnaruumi väärtustamisele, meid ümbritsevale keskkonna kujundamisele. Vaadates kasvõi terminale ja liiklussõlmi, mida rajame Tallinnas Ülemistele, Riias kesklinna, samuti Vilniusesse ja Kaunasesse. Me muutume euroopalikeks linnadeks taristu ja ümbritseva keskkonna vaatest. Lisaks loob ja toob see uusi spin-offe, kuna meil on raudtee, mis vajab taastuvenergiat, opereerimist, lisateenuseid. Alustada võime kasvõi samast Paldiski näitest ja samade taastuvenergia lahenduste loomisest ka Lätis ja Leedus.
Kas saame ka seekord üheskoos projekti valmis?
Ma ei oska kõrvaltvaatajana täpselt hinnata, kui hästi projekti elluviimisel koostöö sujub. Eks komistuskive tuleb kõikides analoogsetes projektides ette, kuid siin on osa põhjuseid ka meie minevikus, institutsionaalses ja kultuurilises taustas kinni. Arvan, et pigem Eesti ja Läti suudavad üksteist paremini mõista ning koostööd teha ja eks siis peame üheskoos püüdma Leeduga rääkida. Oleks lollus, kui me ei kasutaks seda võimalust ära.
Milline mõju võiks olla tunneli rajamisel Tallinna-Helsingi vahele? On see realistlik?
Rail Balticat on mõistlik rajada ka siis, kui tunnelit ei tule. Kui vaatame eurotunnelit Inglismaa ja Prantsusmaa vahel, siis kaubavedu toimis ka enne seda ning laevadega. Et tunneli idee ellu rakenduks, peavad siin toimuma avatud arutelud Soome ja Eesti vahel ning analüüsida tuleb kõiki kauba- ja reisijateveo võite ja kaotusi. Ametnike teha on see, et kaasata ühendus TEN-T võrgustikku, seejärel saab rääkida järgmistest sammudest. Arvan, et ka täna juba on Soome raudteeühendusest huvitatud. Rail Baltica on megaprojekt kolmele Balti riigile ning Soomele ja Eestile on tunnel samasugune megaprojekt. Sellega kaasub veel üks filosoofilisem vaade. Ehk et peaksime arutama, kas Rail Baltica ei võiks lõppeda või alata mitte Helsingis ega Tallinnas, vaid Põhja-Jäämere servas.
Soomlased on Põhja-Eestis juba täna sagedased külalised. Kas Rail Baltica tulekuga kasvaks ka lätlaste huvi Eesti vastu?
Kõik uuringud näitavad, et naaberrahvad käivad üksteisel külas, olgu selleks belglased ja hollandlased või sakslased ja poolakad. Ka Läti ja Eesti vahel on see olemas ja jätkub ning arusaadav ja toimiv rongiliiklus seda ka kasvatab.
Kui Rail Baltica saab valmis, mis järgmine suur projekt võiks olla, mida kolm riiki koos võiks teha?
Näen seda, et Balti riigid panustavad üksteise strateegiliselt tähtsatesse ettevõttesse, olgu see ühine lennufirma või laevaettevõte. Samuti võiksime järgmise suure ühisprojektina rääkida riikide osalusega ühise energia- ja transpordiettevõte arendamisest. SASi eeskuju võiks toimida ka Balti riikides, samuti eelmainitud maa-alaune elektrijaam või tuumaelektrijaam.
Kui Rail Baltica hakkab tööle, kuhu ja mis eesmärgil Sa esimese sõidu teeksid?
Alates 1939ndast aastast on katkestatud siit rongiga Berliini sõitmise võimalus. Seega lubasin oma isaga Berliini kaasa sõita, kui Rail Baltica töösse läheb. Seda muidugi juhul, kui just ei juhtu, et peaksin tööasjus esimese sõidu tegema Riiast Tallinnasse.
Rongiga reisimisel tuuakse välja erinevaid plusse ja miinuseid. Mis teeb Sinu jaoks ühe rongisõidu mõnusaks ja kaasaegseks?
Olen elanud pikalt Šveitsis ning sealne raudteevõrk ja rongiühendus on maailmatasemel. Punktuaalsus, mugavus ning teenindustase, kogu taristusüsteem muudavad selle kaasaegseks ja mõnusaks. Ning muidugi rongi aknast avanevad vaated J. Aga samamoodi on tänapäevane teenus ja taristu pea kõikides Kesk-Euroopa riikides – Hollandis, Belgias jne, nii et neid näiteid on palju.
