Rail Balticu ettevalmistamisest on teadlikud 74 protsenti Eesti elanikest ning 70 protsenti nendest hindab raudteeühenduse mõju Eestile positiivseks, selgus Faktum & Ariko möödunud aasta detsembris läbi viidud avaliku arvamuse uuringust.

Teadlikkus Rail Balticu projektist paranes eelmise aasta detsembris võrreldes sama aasta augustiga 3 protsendipunkti ehk tõusis 74 protsendile. Eestlastest oli projektist kuulnud 84 protsenti ning mitte-eestlastest 50 protsenti.

Faktum & Ariko uuringute juhi Kalev Petti sõnul erines inimeste teadlikkus ka maakondade lõikes. Pärnumaa elanikest oli küsitluse andmetel 89 protsenti ning Raplamaal 88 protsenti teadlikud Rail Balticu planeerimisest. Samas aga Harjumaal oli projektiga kursisolevaid inimesi 79 protsenti ning Eesti keskmine teadlikkus oli juba tunduvalt madalam, jäädes 72 protsendi juurde.

Rail Balticust teadlikest 70 protsenti hindab selle mõju Eestile positiivseks. Peamiste positiivsete mõjudena nimetati liikumisvabadust (parem reisida), kaubavedu (transiit) ja ühendust Euroopaga. Võimalike negatiivsete aspektidena nähakse eeskätt mõju maadele ja kodudele ning majandusliku kasu kaheldavust.

“Trassi läbivate maakondade lõikes on pilt väga erinev. Kui Harjumaa elanikest hindavad projekti mõju positiivseks 80 protsenti ning Pärnumaal koguni 81 protsenti, siis Raplamaa elanikest vaid 44 protsenti,” tõdes Petti.

Avaliku arvamuse uuringu viis läbi Faktum & Ariko telefoniküsitluse käigus perioodil 2.-12. detsembril 2014. Kokku küsitleti üle Eesti 1002 elanikku ning valimi koostamisel lähtuti põhimõttest, et see oleks esinduslik läbilõige Eesti ühiskonnast.