26.03.2015
Rail Balticu edukuse võti ettevõtjate jaoks on projektiga kaasnevate võimaluste ja perspektiivi märkamine ning tahe ja valmisolek ise kaasa mõelda ja tegutseda.
Mitte ainult Eesti, vaid kogu Euroopa ettevõtjad ja logistikasektor laiemalt seisavad täna silmitsi olukorraga, kus idasuunaline kaubavahetus on heitlik ja praegu langustrendis. Uut hingamist peab otsima uutelt turgudelt ja teistmoodi mõtlemiselt ning seda ei saa teha igaüks omaette -kasu sünnib eelkõige naaberriikide, Eesti ja meie ettevõtete koostöös. Üks selline ühisprojekt ja uue suuna andja on ka kavandatav raudteeühendus Rail Baltic. Projekti edukuse võti ettevõtjate jaoks on Rail Balticuga kaasnevate võimaluste ja perspektiivi märkamine ning tahe ja valmisolek ise kaasa mõelda ja tegutseda.
Täpsustav tasuvusanalüüs järgmise aasta sügiseks. Selleks, et anda nii riigile kui ka ettevõtjatele pinnast reaalseks analüüsiks ja projektiga kaasneva uue logistikaalase reaalsuse tajumiseks, on Rail Balticu ühisettevõte asunud ette valmistama täpsustava tasuvusanalüüsi tellimist.
Hange kuulutatakse välja selle aasta suvel ning valmimistähtajaks oleme plaaninud
2016. aasta sügist. Selleks ajaks on lõpule jõudnud planeerimistegevused ja eelprojekteerimine ning meil on detailsem ülevaade investeerimiskuludest. Täna on meil laias laastus aluseks olnud 2008. aasta tasuvusprognoosid, mis osaliselt kehtivad ka täna, kuid millega opereerimine ei ole enam liiga täpne. Muutunud on nii majanduslik kui ka julgeolekupoliitiline olukord ning projekt ise on edasi arenenud.
Uus teostatavusanalüüs hakkab hõlmama muu hulgas uut kaubamahtudeja liiklusprognoosi, majanduskeskkonna muudatusi arvestades ka muutunud nõudeid laevandussektorile ja maanteede kasutusele ning ka uut regulatiivset raamistikku ELi raudteedele.
Lisaks saab analüüsi koostamisel aluseks võtta 2015. aasta lõpuks täpsustunud raudteekoridori, mis tähendab ka selget nägemust investeeringuvajadusest ja hoolduskuludest.
Numbrid selgeks järgmiseks sügiseks. Seega kui täna oleme arvestanud, et Rail Balticu tasuvuse aluseks on 10-15 miljonit tonni kaubavedusid aastas, siis kõik need ja ka teised prognoositavad arvud selginevad hiljemalt järgmise aasta sügiseks.
Täna võin ettevõtjatega suhtluse kogemusest skeptikutele öelda, et tööstuse, logistikaja transiidiettevõtete huvi projekti vastu on suur ning seda eelkõige toiduainetööstuse, elektroonika, masinatööstuse, keemia-, metalli- ja paberitööstuse toodangu vedude puhul. Seega ma ei jaga seisukohta, et ettevõtjate huvi Rail Balticu vastu oleks jahe. Küll aga on selge, et selgitus ning süstemaatiline koostöö on alles algusjärgus.
Tänu loodud Rail Balticu ettevõtlusstruktuurile saame sellesse ka rohkem panustada, mille üheks näiteks on peagi hankena väljakuulutatav uuring “Rail Baltic Muuga multimodaalse kaubaterminali tehnoloogilise ja ruumilise vajaduse analüüs”.
Lisavõimendus meie ettevõtlusele. Usutavasti on enamik ettevõtjaid mõistnud, et Rail Balticu projekt annab lisavõimendust ettevõtlusele ja majandusarengule laiemalt. Esiteks saab turism uue hingamise, sest lähemale tulevad nii Läti, Leedu kui ka Poola ning Skandinaavia reisijad saavad
laiemad valikuvõimalused reisimiseks. Teiseks saab Eesti logistikaja transiidisektorist väga oluline ühenduslüli Põhjamaade ning Lääneja Kesk-Euroopa vahel.
Uus loodav raudtee peab olema hea koostööpartner praegusele raudteesüsteemile, ainuvõimalik kooseksisteerimine peab rajanema targal koostööl ka Venemaa suunal ja Venemaa suunast. Selleks peabki Muuga kaubajaam olema erinevate standardite ja liikumissuundade kokkupuutekoht.
Kolmandaks tekib kaudne tulu läbi uute investeeringute tööstuse, logistikaja jaotuskeskuste rajamisel ja seda töökohtade kasvu, maksutulu ning üldise konkurentsivõime paranemise kaudu. Seega targalt planeerides ja koostöös on tänaseks muutunud logistilist reaalsust arvesse võttes Rail Balticust palju võita.
Esimene rahataotlus Euroopasse on esitatud
Viimastel nädalatel oleme saanud päris palju pöördumisi ja küsimusi Rail Balticu ehitamise rahastamise kohta. Küsijad on olnud vägagi kursis projekti arengutega, kuid samas opereeritakse siiski veel ka väga erinevate ELi toetusnumbrite ja -määradega, mistõttu tahan need veel kord üle korrata.
Rail Balticu maksumuseks Eestis on kavandatud umbes 1,3 miljardit eurot, mida plaanitakse rahastada suuremas osas Euroopa Liidu vahenditega.
Veebruari lõpus läks Euroopa Komisjoni poole teele esimene Rail Balticu rahastamistaotlus kogumahuga 540 miljonit eurot, millest Eesti osa on 191 miljonit eurot.
Rahastamistaotlust koostades täpsustasime Läti ja Leedu kolleegidega ka raudtee kavandamise ja käigushoidmise kulu ning ulatust, mille tulemusel kujunes taotluse ELi toetusmääraks umbes 80% abikõlblikest kuludest.
Kui rahataotlus saab sügisel positiivse vastuse, siis on võimalik selle rahaga lõpetada tänased uuringud, alustada terminalide rajamist ning trassi tehniliste lahenduste väljatöötamist ehk koostada detailne ehitusprojekt kogu Rail Balticu trassile.
Lisaks ühisele taotlusele esitas Eesti eraldi taotluse ka Rail Balticu ühendamiseks linnatranspordi ja lennujaamaga ehk olemaoleva trammiliini pikenduseks Ülemiste reisiterminalist Tallinna lennujaama, millest sündiv kasu reisijateveole oleks märkimisväärne.
Tasub teada
Olulised faktid Rail Balticust
Põhjalõunasuunaline raudtee, mis saab ühenduslüliks Skandinaavia ja Lääne-Euroopa vahel. Nii reisikui ka kaubaveod.
Kaubarongide kiirus on kuni 120 km/h, reisirongidel kuni 240 km/h.
Kogutrassi pikkus umbes 700 kilomeetrit, sellest umbes 200 Eestis, kus trass läbib Harjumaad, Raplamaad ja Pärnumaad.
Reisirongi peatused Tallinnas Ülemistel ja Pärnus, täiendav võimalus Raplas. Rong sõidab Tallinnast Pärnusse kolmveerand tunniga ning Riiga vähem kui kahe tunniga.
Valmimisaeg 2022.-2025. aastal ning umbkaudne maksumus kokku 3,6 miljardit eurot. Eeldatav ELi toetus kuni 85% projekti abikõlblikest kuludest.
Anti Moppel
majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi nõunik
Allikas: Äripäev Logistika, 26.03.2015
