ERR: Rail Balticu rajamiseks küsitakse esimeses voorus kümnendik vajaminevast rahast

Kuigi Rail Balticu raudtee ehitamiseks kulub vähemalt 4 kuni 5 miljardit eurot, küsivad kolm Balti riiki Euroopa Komisjonilt esimeses rahastamisvoorus vaid kümnendiku taristu rajamise maksumusest.

Veel eile õhtul käis Riias Rail Balticu rajamise ühisettevõttes kibekiire rahastamistaotluse ettevalmistamine ja tehnilise informatsiooni kontrollimine. Tänase päeva jooksul tuleb taotlus esitada Brüsselisse Euroopa Komisjonile, vahendasid ERR-i raadiouudised.

Rail Baltcu Eesti projektijuhi Miiko Perise sõnul peaks saabuma vastus Brüsselist raha andmise või mitteandmise kohta juulis-augustis.

Kui veel elemisel nädalal oli võimalus, et kokku esitatakse Rail Balticu ehitamiseks neli taotlust nelja rahasaaja poolt, siis praeguseks on jõutud kokkuleppele, et taotlusi on üks, taotlejaid ja rahasaajaid aga neli.

“Ühisel taotlusel saab olema neli osapoolt, kes on Rail Balticu ühisettevõte, mis asutatud Riiga, Läti riik, Leedu riik ja Eesti vabariik. Koos välisabi ja riikide omafinantseeringuga on taotluse kogumaht nelja peale kokku umbes 540 miljonit eurot. See on esimene taotlus, mille ühiselt Euroopa Liidu poole teele saadame ja kindlasti plaanime ka tulevikus esitada täiendavaid taotlusi,” selgitas Perise.

540 miljonist eurost taotleb ühisettevõte seitse miljonit eurot, Eesti osa on 213 miljonit, Läti osa 291 miljonit, Leedu osa 28 miljonit eurot. Leedulaste osa on aga ebaproportsionaalselt väike.

“Hekel on tõepoolest nii, et Leedu osakaal selles on väiksem kui oleks võinud olla. Kindlasti loodame, et Leedu osakaal järgmiste taotlustega projektis suureneb,” sõnas Perise.

Järgmine taotlusvoor, kust lõviosa raudtee ehitamiseks vajaminevast rahast soovitakse saada, on 2017. aastal. Esimeses voorus küsitud rahaga saaks Perise sõnul nii mõndagi tehtud.

“Kindlasti saab ehitada esimesed kilomeetrid, saab teha kõik uuringud, saab tegeleda maade võõrandamisega, mis on ehitustöödeks vajalikud. Kindlasti saab selle eest teha päris palju ja me omalt poolt kindlasti üritame teha seda võimalikult efektiivselt, et käia riigi ja Euroopa Liidu rahadega väga hästi ja heaperemehelikult ümber, et selle eest saaks teha võimalikult palju asju,” rääkis Perise.

Allikas: http://uudised.err.ee/v/majandus/c014f2b7-50ed-4a01-91b3-eaa8a0579cbe