15.04.2015
Ilmselt on enamik Pärnumaa elanikke nõus, et Rail Baltic on vajalik nii maakonnale kui Eestile tervikuna. Pärnakate vaates tulevad ainuüksi Tallinn ja Riia ajamõõtmes poole lähemale. Ettevõtjad saavad aga otsest rahalist võitu ja suuremat ning laiemat tegevusvabadust oma kauba ja teenuste müügil.
Selle kõrval tekitab kõige enam emotsioone ja arutlust hoopis raudtee asukoha valimine. Alati leidub inimesi, kes ei taha raudteed oma kodukanti, ja alati leidub neid, kes seda soovivad.
Olen igakülgse arutelu poolt, kuid pean alustuseks ütlema, et riik ei saa otsustes lähtuda emotsioonidest, vaid põhjalikest analüüsidest. Need peavad lähtuma nii inimeste ja looduse huvidest kui praktilistest kaalutlustest. Seetõttu pean oluliseks veel kord selgitada Rail Balticu teekoridori uuringute tulemusi Pärnumaal.
Otsused uuringute põhjal
Palju kordi on avalikel aruteludel ja meedias väidetud, et riik eelistas Pärnu maakonnas ühte lõiku, mis on inimestele ja loodusele kahjulikum.
Arusaamatuks jääb, miks oleks pidanud riik nii rumala otsuse tegema. Seda eriti olukorras, kus telliti põhjalik analüüs, milles hinnati mõjusid nii inimasustusele, maastikule kui loomade ja lindude elupaikadele. Loomulikult analüüsiti maksumust ja seda, et raudtee kulgeks võimalikult otse, sest 240 kilomeetrit tunnis sõitev reisirong ei saa võtta järske kurve.
Planeeringukeeles on vaidluskohaks Pärnumaal teealternatiivid 5C ja 5D, mis puudutavad peamiselt Are, Tootsi, Tori ja Vändra valda. Esimene variant 5C valiti uuringutele tuginedes, teine paistab otstarbekam Põhja-Pärnumaa omavalitsustele.
Faktide keeles rääkides on mõlema mõju inimasustusele sarnane ehk mõlema puhul tuleb võõrandada enam-vähem võrdne hulk eramaid. Ei ühe ega teise puhul lähe Pärnumaal lammutamisele ühtegi elumaja. Küll tuleks teise variandi ehk 5D puhul tuua ohvriks Tootsi jaamahoone, mis on oluline arhitektuuriobjekt.
Olulised erinevused kahe raudteekoridori vahel tulevad looduskeskkonna võrdlustes. Ekslik on arvata, et uue raudtee rajamine vana kõrvale on loodusele parem. Esmalt ei saa rajada uut teed vana raudtee muldvallile, see ei vastaks kiirraudtee normidele.
Seega tuleks rajada kaks paralleelselt kulgevat raudteed, mis tekitavad loomade jaoks topelt barjääri. Enamik jahimehi seda ilmselt heaks ei kiidaks, sest kaks kõrvuti rajatud transpordikoridori poolitab elukeskkonda enam kui kaks üksteisest eemal asuvat.
Keskkonnale säästvam valik
Teisalt on eelistatud raudteekoridori ääres vähem ohustatud looma- ja linnuliikide asupaiku, mis muudab selle alternatiivi keskkonnale soodsamaks. Pärnumaa põhjapoolsete omavalitsuste soov on valida koridor, mis külgneb näiteks Taarikõnnu ja Mõrdama loodusalaga ning jääb lähedale must-toonekure pesale.
Raudteekoridori valiku tegemisel arvestati loomade liikumisteedega, mille tagamiseks on eraldi planeeritud ökoduktid. Uuringute aluseks on Pärnumaal tehtud jäljevaatlused ja jahiseltside kogutud andmed. Otsuse tegemisel pole kasutatud arvamusi ja hinnanguid, vaid reaalsete uuringute andmeid.
Oluline on teada, et mõlemad alternatiivid kulgevad osaliselt üle Rääma rabamaastiku. See on ehitajatele väljakutse, sest Rääma raba säilimine on oluline, sealse vee liikumine peab olema tagatud. Seega tuleb sisuliselt rajada raudtee tugisammastel asuvale sillale, et raba säilitada ja maastikku hoida. Eelistuse saanud raudtee ületab Tootsi soomaastikku, kuid see on juba majandatud raba, kus on aastaid turvast kaevandatud.
Säilivad kõik kodud
Omamoodi müüdiks on kujunenud majade lammutamise vajadus ja kompenseerimisega seotud küsimused. Loomulikult on majadel peale turuväärtuse emotsionaalne väärtus, aga ühtegi kodu Pärnumaal raudteele ette ei jää.
Maa võõrandamiseni jõutakse Eestis alles mõne aja pärast ja selleks ajaks on välja töötatud täpne regulatsioon, millest lähtutakse. Kindel on see, et elanikele otsitakse parimad lahendused ja oleks mõeldamatu, et võõrandatud maid ja hooneid ei hüvitata. Meil on juba suurte infrastruktuuri projektide kogemusi.
Rail Balticu jaoks on aeg küps. Pärnumaa jaoks tähendab see arengut, elanike arvu ja sissetulekute kasvu, elukeskkonna paranemist ja kiiremaid liikumisvõimalusi. Erialaspetsialistid on raudteekoridori alternatiive põhjalikult analüüsinud ning kohalike inimeste ja vallajuhtidega korduvalt kohtunud.
Sellele tuginedes on soovitatud koos põhjendatud argumentidega parimaid variante ja tehnilisi lahendusi inimeste, loomade ja põllumajandustehnika liikumiseks. Iga areng tähendab kompromisse ja selle aluseks on argumenteeritud dialoog. Usun, et saame sellele toetuda ka edaspidistes aruteludes.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi nõunik Anti Moppel
Allikas: Pärnu Postimees, 11.03.2015
