Eesti Mäeseltsi liikmesfirmad ja nende kolleegid Lätist ning Leedust arutasid Pärnus toimunud konverentsil ühe olulise teemana Rail Balticuga seonduvat. Ettevõtjate sõnul võib Rail Balticu projektist saada firmadele tulus ettevõtmine, sest liiva ja kruusavajadus suureneks hüppeliselt.

Eesti Mäeseltsi liikmed ootavad Rail Balticu rajamist väga, sest soovivad näha tellimuste arvu kasvu. Samas kaheldakse, kas Eestil on piisavalt ressursse liiva ja kruusa näol, et ära katta projekti vajadused.

Konverentsi korraldaja Erki Niitlaan sõnul tellitakse uuring, mille abil proovitakse välja selgitada, kui palju materjali on Eestis ja lähinaabritel olemas. “Need kogused on suured. Näiteks Eesti lõigul oli liivakruusa vajadus kuskil 14 miljonit kantmeetrit,” tunnistas Niitlaan ERR-i raadiouudistele.

Niitlaan arvates on vastav kogus liiva Eestis füüsilisel kujul olemas, aga pannes varude suuruse pikemasse ajalisse perspektiivi, siis on tegemist kümne aasta suuruse kaevandamise mahuga. “Muidugi tuleb öelda, et seda projekti ei ehitata valmis ka ühe ööga,” nentis Niitlaan, kes märkis, et projekti lõpetamiseks läheb umbes viis aastat.

Niitlaan oli kindel, et kui Rail Baltic tuleb, siis kaevandus-, töötlemis- ja ehitusmahud kasvavad vastaval ehitusperioodil hüppeliselt. Ta märkis, et Rail Balticu ehitus on ülimalt oluline, sest sellest võidaks kogu Eesti.

“Kui investeerida üks nael teedeehitusse, siis annab see majandusse kolm naela lisaväärtust,” tõi Niitlaan näite Suurbritannia kogemusest.

Rail Baltic Estonia tegevjuhi Indrek Orava hinnangul on Balti riike läbiva rongiühenduse loomine sujunud hästi. “Planeeringu analüüsid käivad, teostatakse erinevaid uuringuid, mille raames uuritakse ka maavarade kättesaadavust,” selgitas Orav.

Kuigi plaan areneb laias laastus vastavalt planeeritud ajakavale, on siiski tekkinud probleeme erinevates maakondades, mis pidurdavad trassi lõplikku kinnitamist. “Seetõttu on tekkinud algsest ajagraafikust väike mahajäämus, mis on selliste projektide puhul täiesti arusaadav,” tunnistas Orav.

“Projekt tuleb ja täna ei ole mingit alust väita, et seda ei tule,” kinnitas projekti Eesti poolne tegevjuht, kes lisas, et Rail Balticu esimene etapp peaks valmima 2016. aasta lõpuks. “Esimese faasi lõpuks peaks olema läbiviidud kõik analüüsid, saadud paika trass ja kokkulepitud projekti rahastus- ning teostamisskeemis,” selgitas Orav, kes lisas, et selle kõige üle alles töö käib.

“Kui me ei jõua kõigi kolme riigiga 2016. aasta lõpuks ühte faasi või sammu, siis tuleb võtta natuke mõtlemisaega,” leidis Orav.

Allikas: http://uudised.err.ee/v/majandus/29d88553-9ddb-49d9-83fd-fbb459ccd14f