15.07.2015
Rapla maavanem Tõnis Blank toetab küll Rail Balticu eelistrassi Harjumaal ja Raplamaa põhjaosas, kuid erinevalt Harju maavanemast ilma täie kindluseta – ja just maavanemad teevad lõpliku otsuse.
Rail Balticu konsultandil valmis nädala eest kahe viimasena lauale jäänud trassialternatiivi võrdlus. Konsultant kõrvutas seal läänepoolset Saku-suunalist Kohila ja Prillimäe vahelt kulgevat trassi idapoolse Kose-suunalise paunana ümber Nabala looduskaitseala minevaga.
Läänepoolsele ilmnes nõrk eelistus – see on lühem, aga kallim ehitada; see on kohaliku transpordi jaoks perspektiivikam, kuid samas pole Rail Baltic algselt mõeldudki kohaliku transpordi jaoks, see lisandus alles hiljem.
Kallim on läänetrass sellepärast, et sinna tuleb ehitada rohkem viadukte, sildu, tugimüüre, ökodukte – kokku 42 rajatist, idapoolse variandi 32-ga võrreldes – ja rajatised on seal ka mahult suuremad.
Keeruline tasakaal
Maavanemad ja ministeeriumide esindajad olid Rail Balticu juhtkomiteena koos olles juba kahe kuu eest põhimõtteliselt otsustanud, et planeerimist tuleb jätkata vaid läänepoolsel trassil. Nõnda on nende eelistus võetud arvesse ka äsjavalminud võrdluses. Seal on kirjas, et Harju maavanemalt on läänepoolsele trassialternatiivile „tugev toetus”, Rapla maavanemalt aga lihtsalt „toetus”.
„Jah, lihtsalt toetav. Sest pole täit kindlust,” põhjendas Blank. „Rapla positsioon ongi keeruline. Peame leidma üksmeele kohaliku rahvaga, aga ka oma partneritega. Raudteed ei ehita ju Raplamaa üksi. Peame huve tasakaalustama. Peame arvestama ka nende huvidega, mis on väljaspool maakonda. Tasakaal tuleb leida riiklike, kohalike omavalitsuste, ettevõtjate ja inimeste huvide vahel.”
Kohaliku transpordi jaoks
Ära on toodud kohalike omavalitsuste seisukohad. Kohila vald on selle trassi välistanud ja toetab „Kohila pauna”, see tähendab Salutaguse servast kulgevat trassi 16D, ja Nabalat läbivaid trasse. Saku ja Kiili on läänepoolse trassi vastu, Rae varem eelistas seda, kuid hiljem ütles Rail Balticule põhimõttelise ei. Jõelähtme ja Maardu toetavad, Tallinnalt seisukohta pole laekunud.
Kohila vallavolikogu on läänepoolse trassi välistanud, kuna see läbib vallale olulist arenduspiirkonda Kohila alevi külje all ja hakkaks vallajuhtide hinnangul valla arengut takistama. Salutaguse trassi 16D pakkus välja Kohila ise ja seda toetas ka eelmine maavanem Tiit Leier. Nüüd on see trass aga kõrvale jäetud.
„Raudtee jääb siia võib-olla sajaks aastaks ja kauemgi. Kui tahame silmas pidada ka regionaalset arengut ja soovime peatust Kohila kanti, siis tuleb arvestada, et peatuseks on vaja kahekilomeetrist sirget lõiku. Trassivariant 16D ei võimalda tehnilises mõttes peatust luua ja regionaalse liikluse kontseptsioon langeb ära,” põhjendas Blank, miks ta eelistas Kohilale vastumeelset varianti.
Kohila vallajuhid on nõnda ka väitnud, et Rapla maavanem ei seisa oma maakonna inimeste huvide eest.
„Iga kandi rahval on oma huvid,” põhjendas Blank. „Maakonna inimeste ja institutsioonide huvid on erinevad. Olen seisnud selle eest, et võimalikult vähem kodusid kaotsi läheks. Oleme leidnud ka võimaluse teha muudatus trassil 16A nii, et see ei lõika ühtegi majapidamist. Seega oleks Raplamaal võimalus nullkaotusega trassiks.”
Eskiislahendus augustis
„Täielikuma selguse saamiseks on eksperdid valmis koostama 3D-mudeli mõlema trassikoridori kohta,” selgitas Blank. „Need mudelid aitavad ette kujutada, kuidas trass visuaalselt välja nägema hakkab. Iga täpsem teadmine on oluline. Pärast mudelite valmimist korraldame kindlasti kohtumise Kohilas, kus kõik asjahuvilised saavad neid ka näha.”
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi avalike suhete nõunik Mihkel Loide ütles aga, et 16D osas on mudel juba varem valmis, sest mudeli koostamine algas üle poole aasta tagasi, kui eelistuse osaks oli veel lõik 16D.
Rail Balticu projekti eestvedajad on lubanud, et augusti lõpuks valmivad Harju- ja Raplamaa eskiislahendused. Pärnu oma paar kuud hiljem. Eskiislahendus on juba täpsem trassikaart, projektkaart, kuhu on peale märgitud olulised detailid: ülesõidud, viaduktid, kõik ruumi muudatused.
Lõpliku otsuse Rail Balticu asukoha kohta peavad tegema maavanemad maakonnaplaneeringutega. Praeguse ajakava järgi peab see juhtuma juba tänavu novembris. Seejärel liiguvad kehtestatud maakonnaplaneeringud siseministeeriumisse järelevalvesse.
Allikas: http://www.sonumid.ee/index.php3?teema=uudis&lookup=uudis&ID=517834
