10.09.2015
Jalgratturite kiirtee Ülemistelt kesklinna, Männiku autoterminal, uued trammiliinid mõlemat pidi risti läbi Tallinna ja jalakäijate kiir Ülemiste keskusest Majaka tänavale on vaid mõni lahendus, mille Eesti ja Soome arhitektid Tallinnas toimunud Tallinna-Helsingi tunneli planeerimise töötoas välja pakkusid.
Eile esitlesid Kultuurikatlas Soome ja Eesti arhitektid oma kolmepäevasel workshop’il nägemusi Tallinna ümberkujundamisest ja vajalike infrastruktuuride rajamisest, mis kaasnevad Tallinna-Helsingi tunneli rajamisega. Iga arhitektide töögrupp sai mingi Tallinna piirkonna, et see ümber kujundada kooskõlas paarikümne aasta jooksul ehitatava tunneliga.
Trammiliinid diagonaalis läbi linna. Soome Studio Puisto Arkkitekdit ning Eestist Yoko Alender ja Raul Kalvo selgitasid, et praeguste ühistranspordi peatustega jõuaksid oma kodust tunni ajaga Helsingi kesklinna vaid mõne Nõmme piirkonna ja Viimsi inimesed, mitte aga näiteks Lasnamäelt ega Mustamäelt. Seega tuleb kohaldada tunneliga praegune ühistransport, nii et tunnel poleks ligipääsetav vaid autodega liikujatele.
Arhitekt Yoko Alender tutvustas visiooni, mille järgi oleksid Tallinnas sarnaselt muude suurlinnadega nö Tallinn North ja Tallinn South jaamad. Esimene neist asuks sadama kandis ja teine Ülemiste terminalis, ühest teise saaks liigelda mugavalt trammiga. Teistpidi trammiliin kulgeks läbi linna läänest itta.
Mitmetasandiline ristmik. Arhitektid Lauri Laisaar ja Armin Valter Novarc Groupist ning Soome arhitektid Hilla Raudanko ja Laura Suomi pakkusid välja Viimsi mitmetasandilise ristmiku, kus tunnel läheb maa alla ja Rail Baltic on tõstetud kõrgemale, kuigi see oleks nende hinnangul meeletu infrastruktuuri ehitamine. Teine variant oleks teha tunnelisuue sügavamale maismaale, see välistaks mitmetasandilised ristmikud, kuid siis muutuks tunneli maaalune osa 4-5 kilomeetrit pikemaks.
Unustage Viimsi. Arhitektuuribüroo Pluss arhitektid Indrek Allmann ja Jaan Jagomägi koos büroo Futudesign arhitektide Risto Wimbergi ja Teemu Seppäneniga arutasid, kuidas korraldada linnast tunnelisse pääsemiseks kõige paremini jagatud infrastruktuuri. Nad leidsid, et tunnelirongi esimese peatuse panemine Viimsisse pole eriti hea mõte ning Ülemiste peatus on ka suure koormusega.
“Praegu kohtuvad Viru keskuse juures kõik ülejäänud transpordikoridorid, enne seda võiks Männikul olla autoterminal, kus saab laadida auto rongile, et läbi tunneli Helsingisse sõita,” lausus Seppänen.
Pane tähele
Tunnel sai talvel rohelise tule
Veebruaris avaldatud Tallinna-Helsingi tunneli tasuvuse eeluuring selgitas välja, et tunneli ehitamine läheb maksma hinnanguliselt 8-12 miljardit eurot, selle hinna sees on ka tunneliotste ühendamine liikluses olemasolevate sõlmpunktidega. Selleks peavad Soome ja Eesti riik ning EL panustama ligi 50% vajaminevast summast ehk 4-6 miljardit eurot. Tunneli valmimise perspektiiv on alates 2030. aastatest.
Allikas: Äripäev, 10.09.2015
