29.06.2022
Ingmar Saksing
LVM Kinnisvara juhatuse liige, vanemmaakler
Kinnisvaraturg on olnud viimastel aastatel väga aktiivne, aga ka muutlik. Peamised mõjutajad on ühelt poolt suur ostujõu ja nõudluse kasv koos kasvavate säästude ja kättesaadavate laenudega. Teiselt poolt mängivad rolli pandeemia ja reisipiirangute tekitatud turumoonutused, ehituse kontrollimatu hinnatõus ja kaasaegse arenduse jõudmine väikelinnadesse.
Kodustöötamise võimalus pani inimesi otsima teist kodu või kolima linnast välja
Reisipiirangud ja kodus töötamine panid inimesi otsima teist kodu, kas päris maapiirkonnas või kuurortpiirkondades. Teine elamine ostetakse sageli kas tutvuskonna või sama pere mitme põlvkonna peale. Kuurortpiirkondades on näha ka kunagi siin kõvasti kodusid kokku ostnud skandinaavlaste lahkumist olgu selleks Pärnu või väikesaared, neilt ostavad peamiselt eestimaalased.
Pole kahtlust, et kaasaegsed paindlikud töövormid koos taristu arenguga on noortele peredele ahvatlevaks muutnud ka suuremate linnade lähedased piirkonnad, eriti hea raudteeühendusega kohad. Kui nõudlus või hinnad kaardile panna, siis levib see Tallinnast välja kiirtena, mis kattuvad raudteedega. Pealinna lähedastes päevinäinud suvilarajoonides pole rongipeatuste ligiduses krunte enam praktiliselt saada, ammugi mitte odavalt. Nii käib ka Tallinnast tunnise rongisõidu kaugusel olevas Raplas tänaseks hoogne uusarendamine. Kvaliteetse raudteeühendusega on Rapla Tallinnale oluliselt lähemale nihkunud.
Elukoha valikul mängib lisaks teenuste kättesaadavusele ja elukeskkonna sobivusele rolli head transpordiühendused
Sealjuures kohta ei muuda ahvatlevaks üksi tehas või transpordiühendus, vaid terviklik elukvaliteet koos töökohtade, avalike teenuste, ligipääsetavuse ja elukeskkonna, kogukonna, ning kaasaegse teaduse andmeil ka koha identiteediga. Koolid, lasteaiad, perearst ja tantsuring peaks ikka kohapeal olema, kuid kvaliteetsed transpordiühendused suurendavad ka linnaelu leviala. Kui inimesele on oluline autorikino või käsitööõlu, siis näiteks Sõpruse kino ja Telliskivi kraanisalongid on Kehrast ja Vasalemmast ajaliselt umbes sama kaugel kui Meriväljalt. Ehk mida kiirem ja kvaliteetsem ühendus, seda kaugemale see leviala ulatub.
Kui meediast võib jääda mulje, nagu oleks Rail Baltica rajamine veel suure küsimärgi all, siis trassikoridorile ja selle lähedusse on juba mõned aastad maatükke kokku ostetud. Esialgu kindlasti spekuleerimise eesmärgil, aga lähistele jäävad asulad valmistuvad tegelikult ka uuteks elanikeks.
Rail Baltica trassi äärde jäävate maatükkide turuhind tõuseb
Kuigi täna on veel vara teha tõsiseltvõetavat statistikat Raul Baltica trassi äärde jäävate kinnistute ostu ja müügi või hinnaliikumise kohta, siis huvi on juba kasvanud. Samuti võib üsna kindel olla, et trassikoridori jääval maatükil on ostja tuleviku turuhinnaga olemas ning praegust hinnatõusu tempot arvestades pole see halb tehing.
Arvestades, et Rail Baltica trassile Tallinna ja Rapla vahele rajatakse uued Assaku, Luige, Saku, Kurtna, Kohila peatused, siis nende peatuste ümbrusest saab ühtlasi uus Tallinna lähiümbrus. Arendajad kaaluvad neid piirkondi, kuhu rongimüra väga ei kostaks, aga mis jääks jaamast jalutuskäigu kaugusele.
Suured muutused ootavad eest Tallinnas Ülemiste piirkonda
Pärnu linnas pole korterite hinnatase veel selline, et noori peresid otsesõnu linnast välja suruks, seetõttu ulatub sealkandis raudteetrassi mõju esialgu ehk paari uue peatuse, Urge ja Tootsini.
Ülemiste piirkond Tallinnas seevastu areneb niigi väga kiiresti, kuid Rail Baltica terminali valmimine ja funktsionaalne lõimumine lennujaamaga annab sealsele piirkonnale hoopis uue väärtuse, mis meelitaks ka äri ja inimesi. Usun, et osa Rail Baltica potentsiaalist on sealsetesse ärikinnisvara hindadesse juba tegelikult praegu sisse kirjutatud.
Selge on, et majandusele teevad paremad transpordiühendused ainult head ning selle kõrval saavad ka inimesed rohkem vabadust ja liikumisvõimalusi. Elukoha valikusse lisandub Rail Baltica tulekuga hulk kohti, mis täna jäävad kodu otsivate perede kaardilt välja. Arvan, et korralikud ühendused koos kaug- ja hübriidtöö levikuga teevad mitmed tänased provintsiasulad tõsiseks alternatiiviks äärelinnale või linnalähedasele elukeskkonnale.
