Rail Baltica rajatiste ehitamine aitab leevendada kitsamaid aegu taristuehituses

RAIDO KIVIKANGUR
Rail Baltic Estonia tehniline juht

Rail Baltica raudteerajatiste ehitamine on viimase aastaga saanud sisse arvestatava kiiruse. Oluline on see iseäranis praegu, mil taristuehituses on üha keerulisemad ajad nii tellijate kui ka töövõtjate jaoks. Tänavu võiksid Rail Baltica projekti raames tehtavad investeeringud ulatuda ehitushangete õnnestumise korral 70 miljoni euroni.

Praeguseks on Rail Baltica Eesti osas kas ehitamisel või lepinguga kaetud juba kümme objekti ning teise sama palju kohta on lootust ehitusleping sõlmida veel 2022. aasta jooksul. Nende seas on nii viadukte, ökodukte kui ka gaasi- ja elektritrasside ristumiskohti. Kuigi kõiki rajatisi rahastatakse kiirraudteeprojektist, on hangete korraldajad ja tellijad mitmel juhul ka meie head koostööpartnerid Transpordiametist.

Mai lõpus sõlmisime Assaku maanteeviadukti ehitusobjektil Eesti taristuvaldkonna suurima kompetentsikeskuse ja tellijaga uue koostöölepingu, mille tulemusena tihenevad Rail Baltic Estonia ja Transpordiameti meeskonna vahelised sidemed veelgi. Füüsiliselt avalduvad värskelt allkirjastatud kokkuleppe viljad esmajoones kahel objektil: Tallinna–Lagedi tee (Soodevahe) maanteeviadukti ja Kohila liiklussõlme ehitusel, kus osaleme koos hangete koostamisel ja Transpordiamet juhib projekti.

Harjumaa

Sel aastal ehitatakse ristumiskohti kõikidesse Eesti maakondadesse, mida kiirraudtee hakkab tulevikus läbima. Aasta tagasi avati ametlikult esimene põhitrassi ristumiskoht – Saustinõmme viadukt Tallinna ringtee Saku valda jäävas lõigus. Peagi lüüakse kopp maasse ka seal lähedal Saustinõmme ökodukti ehitusel. Rae vallas, Tallinna–Tartu–Võru– Luhamaa maantee ja Rail Baltica lõikumisel Assakul on juba tempokalt käimas ühe märgilise ja silmapaistva viadukti ehitus, mida kureerib varasema koostöökokkuleppe alusel Transpordiamet. Harjumaal selgub lähiajal Tagadi–Kurtna maanteeviadukti töövõtja. Ehitushanke ootel on Põrguvälja tee ja Rukki tee maanteeviaduktid, Tagadi ökodukt ja Kangru liiklussõlm.

Raplamaa

Ehituse poolest oleme kõige kaugemale jõudnud Rapla maakonnas. Rapla maakond tervikuna ja Põhja- Pärnumaa vald kuni Tootsini ühes projekteerimislõigus ning neid vaadeldakse kui tervikut. Praegu on Rapla ja Kohila vallas ehitamisel viis ristumiskohta: Künka ja Tagadi maanteeviadukt ning Urge, Loone ja Kalevi ökodukt. Tänavu suvel saame selles projekteerimislõigus tõenäoliselt ehituslepingud sõlmida ka Kehtna–Põlma ja Sikeldi tee viadukti ning Selja ökodukti ehitamiseks.

Pärnumaa

Ka Pärnu maakonnas saame sel aastal ehitustegevusega alustada. Esimene ristumiskoht on Tori vallas ja selleks on Lepplaane ökodukt. Lisaks kuulutatakse välja Kivisilla viadukti ehitushange. Pärnu maakonna puhul sõltub edasine tegevus paljuski sellest, kuidas ja millises tempos õnnestub uuendada Lõuna-Pärnumaal maakonnaplaneeringut ja see kehtestada. Praeguste teadmiste kohaselt võiks u 40 kilomeetrit veel tühistatud raudteekoridori saada uuesti paika hiljemalt järgmise aasta lõpuks.