29.08.2022
Viimastel aastatel on kriisid räsinud kogu maailma. Kuidas on heitlikud ajad mõjutanud Euroopa Liidu rohepöörde prioriteete, millist rolli hakkab kiire raudteeühendus Rail Baltica mängima inimeste ja kaupade liikumisel ning keskkonnahoius, selgitab Vivian Loonela, Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht.
Kas ja kuidas on viimaste aastate kriisid pannud Euroopa Liidu (EL) poliitikate fookust või ka väärtusi ümber hindama?
Viimased aastad on Euroopa Liit olnud silmitsi mitme kriisiga: algul koroonakriis ning selle väljakutsed, siis surve majandusele, energiahindade tõus ning nüüd juba neljandat kuud kestev Vene sõda Ukrainas. Ükski riik ei oleks suutnud nende ohtudega silmitsi seistes nii hästi hakkama saada kui koos. Euroopa Liidu ühistegevus aitas meid vaktsiinihangetel ja nüüd nii Ukraina aitamisel kui ka Venemaa vastaste majandussanktsioonide paika panemisel. Sõda on süvendanud ka arusaama rohepöörde vajalikkusest ja mõjust. Vene gaasist ja naftast kiirem loobumine on ühelt poolt osa meie poliitikast Venemaa majanduse nõrgestamiseks, aga aitab samas teha kiiremini muudatusi Euroopa energeetikas.
“Nii koroonaaeg kui ka nüüd Ukraina sõda on näidanud, kuivõrd oluline on riikide ühendatus.”
Kas Euroopa Liit on Ukraina sõja lahendamise osas üksmeelne?
Sõda on julm ja õigustamatu, selles ei saa olla ega olegi Euroopa Liidus teravat teisitimõtlemist. ELi riikide reaktsioon oli eriti sõja alguses kiire ja ühtne,, seda ka Ukraina enda sõnul. Euroopa riigid ja meie liitlased saadavad Ukrainale relvaabi, eurooplased on vastu võtnud üle 7 miljoni Ukraina sõjapõgeniku ja üheskoos oleme kokku leppinud enneolematult karmid sanktsioonid Venemaa vastu.
Viimasel ajal on siiski tekkinud küsimusi, kas sõja peatamiseks ja konflikti lahendamiseks ei saaks ELi suurriigid enamat ära teha?
Lisaks otsesele abile, olgu see poliitiline ja rahaline toetus, relvade saatmine või humanitaarabi ja põgenike vastuvõtmine, on kõik ELi riigid asunud ka oma energiamajandust Venemaast lahti ühendama ja ümber kujundama. Näiteks on Saksamaa Vene naftatarneid juba peaaegu poole võrra vähendanud ning teinud ettevalmistusi uute LNG terminalide rajamiseks, et Vene energia tarnetest loobumine oleks võimalik ja alternatiivsed tarneallikad olemas. Siht on loobuda selle aasta lõpuks kahest kolmandikust Vene gaasist ja viie aastaga täielikult.
Kui palju mõjutab see Eesti majandust ja toimetulekut?
Kahtlemata on varustuskindlus praegu kõige põletavam küsimus ning peame tagama, et meie kodu- ja suurtarbijatel oleks vajalik energia olemas. Samal ajal peab aga töö käima taastuvenergia võimekuste loomisega. Näiteks Eesti jaoks on ülioluline võtta kiiresti ja mõjusalt kasutusele ELi õiglase ülemineku fondi vahendid . Need vahendid on ette nähtud Ida-Virumaa majanduse ja tööturu ümberkujundamiseks ning alternatiivsete energiatootmisvõimsuste loomiseks. Eesti sai ka ELi taastekava vahenditest 900 miljonit eurot, mis aitab rohepööret veelgi kiirendada.
Millal Ukraina saab Euroopa Liidu liikmeks?
Viiendal sõjapäeval andis Ukraina Euroopa Liidule üle liitumistaotluse. Nii nagu ikka liitumisprotsessis, esitas Euroopa Komisjon Ukrainale küsimused, et saada parem ülevaade, kas Ukraina vastab kandidaatriigi tingimustele seda nii õigusriigi, turumajanduse kui demokraatia tagamise osas. Pärast juunikuisele ülemkogule esitatud hinnangut otsustavad Euroopa valitsusjuhid, kas Ukrainast saab ametlik kandidaatriik.
Kas ELi poliitikates on endiselt olulisel kohal head transpordiühendused?
Transpordiühenduste arendamine on ülioluline. Nii koroonaaeg kui ka Ukraina sõda on näidanud, kui tähtis on riikide omavaheline ühendatus ning inimeste ja kaupade liikumine. Ukraina sõjas on kaitsevarustuse liigutamine mööda raudteed olnud väga tähtis, seega peame ka siinses regioonis kiiret rongiühendust julgeoleku vaatest ülioluliseks.
Raudteevõrgustiku arendamine on ka rohepöörde saavutamiseks kesksel kohal. ELi riigid on lubanud aastaks 2050 saavutada kliimaneutraalsuse, milleks tuleb kogu transpordisektoris teha muudatusi ja vähendada 90% kasvuhoonegaaside heitkoguseid. Siiani on transpordisektor olnud väga aeglane muutuja ning keskkonnajalajälg pole mitte vähenenud, vaid kasvanud. Raudtee kui keskkonnasõbralik transpordiliik aitab kliimaeesmärkide saavutamisele kaasa, ehk mida rohkem kaupu ja inimesi saame raudteele liigutada, seda puhtamas keskkonnas elame.
Eestis leidub raudtee keskkonnasõbralikkuses kahtlejaid omajagu, millisena nähakse seda Euroopas?
Raudteed nähakse Euroopas üldiselt rohelise ja säästliku transpordiliigina. Eesmärk on viia võimalikult palju vedusid maanteedelt raudteele. Nii on ka näiteks Euroopa Komisjon teinud ettepaneku muuta heitkogustega kauplemise süsteemi, et see laieneks energiatootmiselt ja suurtööstustelt ka transpordisektorile, sh lennundusele ja maanteetranspordile.
“Täna pole transpordisektori keskkonnajalajälg mitte vähenenud, vaid kasvanud. Raudtee kui keskkonnasõbralik transpordiliik aitab kliimaeesmärkide saavutamisele kaasa, ehk mida rohkem kaupu ja inimesi saame raudteele liigutada, seda vähem saastunud keskkonnas me elame.”
Kas eestimaalased on teie hinnangul muutumas oma mõttelaadilt ja rohkem keskkonda väärtustavamaks?
Arvan, et eestimaalastele on olnud loodushoid läbi aegade oluline ning me väärtustame oma puhast keskkonda, metsa- ja mererikast elupaika. Kui me vaatame viimast 30 taasiseseisvumise aastat, siis oleme väga palju teinud selleks, et nõukogude pärandi negatiivseid mõjusid vähendada. Siit on kasvanud suurepäraseid algatusi alates „Teeme ära“ liikumisest kuni konikorjamise projektini Läänemere säästmiseks. Usun, et me pole ainult paberil rohelised, vaid üha enam ka igapäeva valikutes. Loomulikult tuleb aga siin ka mõista, et kui kuu lõpus haigutab rahakotis tühjus, siis on tihti keskkonnasõbralikumat aga kulukamat valikut keerulisem teha ning kliimamuutusega võitlemine pole kõige tähtsam. Näeme aga juba väga selgesti, et laste ja noorte seas on roheline eluviis uus normaalsus.
Kuidas hindate Rail Baltica projekti edenemist? Millised on suuremad kitsaskohad komisjoni vaatest?
Rail Baltica ühendus on väga oluline projekt teiste suurte ELi transpordiprojektide reas. Projekti vedajad – kolm Balti riiki ning ühisettevõte peavad tegema väga suuri jõupingutusi ja tihedat koostööd, et ehitus nüüd kõikides riikides aktiivselt käima saada ja projekt joonel püsiks. On ju teada, et projekt on ajakavast maas ja see kaotatud aeg tuleb tagasi võita. Oleme aru saanud, et koostöö on viimasel aastal läinud kolme riigi vahel palju paremaks, seega oleme optimistlikud.
EL on omalt poolt projektile raha eraldanud, nüüd tuleks see targasti ja viivitamata ehitusse suunata. Kui me vaatame esimest rahaeraldust, mis oli pea 940 miljonit eurot, siis sellest on tänaseks ära kasutatud alla kolmandiku. Loodan väga, et suurte objektide lähiaastate ehitushanked õnnestuvad ning näeme juba reaalset ehituse edenemist ja terminalide, ligipääsuteede, viaduktide valmimist.
Hinnad tõusevad, kriisid on tekitanud tarneraskusi ning töökäte puudust. Kuidas sellises olukorras ehitust ajakavas hoida, kas EL siin ka mingis osas tuge saaks anda?
Sarnase mastaabiga projektide puhul on kallinemine kahjuks paratamatu ning seda ka ilma sõja ja kriisideta. Selles osas ei ole Rail Baltica ainulaadses olukorras, kuid seda enam on oluline koostöö ja see, et ehitusega ruttu edasi liigutaks.
Läheme korraks reisimise juurde. Palun teil meenutada, milline on teie enda jaoks olnud parim rongielamus?
Elasin pikalt Brüsselis ning rong oli seal just puhkusereisideks eriti hea liikumisvahend. Rongi peamine eelis on mugavus ja kiirus – kui saad ikkagi sõita tunni ja veerandiga Pariisi, siis see on imeline. Eriti teravalt tajutav on see siis, kui oled proovinud sama teekonda läbida autoga. Rongisõit on mugav ja mõnus liikumisviis, mille jooksul saad töötada, lugeda või lihtsalt oma mõtteid mõtelda.
Kui Rail Baltica hakkaks sõitma, kuhu viiks esimene reis?
Arvan, et esimese reisi teeksin Riiga või Pärnusse. Kui kiire rong käib, siis eelistan seda autole nii ajasäästu, keskkonnahoiu kui ka ohutuse vaatest. Kindlasti mitte ainult mina, vaid ka paljud hakkavad eelistama rongi, kui ühendus on kiire ning sõidugraafik piisavalt tihe.
