Järgmine Rail Baltica Eesti keskkonnamõjude hindamise aruanne kuulutati nõuetele vastavaks

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet tunnistas nõuetele vastavaks Rail Baltica Harju-Rapla maakonnapiirist Hagudini kulgeva lõigu keskkonnamõju hindamise (KMH) aruande.

Rail Baltica kõikide põhitrassilõikude keskkonnamõju hinnatakse täiendavalt põhiprojekti koostamise käigus, mille mõjude hindamise algatamist taotles RB Rail AS kohalik filiaal omal initsiatiivil 2019. aasta alguses. Nüüd veidi enam kui kolme aasta pikkuse töö tulemusena on valminud järgmine keskkonnamõjude hindamise aruanne, mis on järjekorras teine. Esimene, ehk Rail Baltica Ülemiste-Kangru lõigu KMH aruanne tunnistati nõuetele vastavaks juuli lõpus. Kogu Rail Baltica Eesti trassiosal koostatakse kokku kaheksa keskkonnamõjude hindamise aruannet.

Trassilõik, mis ulatub Harju ja Rapla maakonna piirist Hagudini, on 16,6 kilomeetri pikkune ning trass läbib valdavalt hajaasustatud alasid, kus asustuse vahel on põllu- ja metsamaad. Käsitletav trassilõik ristub Mäliveres Tallinn-Rapla-Türi maanteega ning trassilõigu lõpus Hagudi-Kodila teega. Ristumisi on ka mitmete kohalike teedega. Mälivere ja Röa külade piirkonnas ristub trassilõik olemasoleva Tallinn-Lelle 1520 raudteega.

Rail Baltic Estonia keskkonnajuhi Roland Müüri sõnul on kõik tekkida võivad olulised keskkonnamõjud lähtuvalt keskkonnamõju hindamise järeldustest, kas välditud, leevendatud ebaolulise määrani või kompenseeritavad. Raudteetrass lõikub siin lõigus ka näiteks Keila jõega, mis on piirkonnas loomade liikumisteede seisukohast kõige olulisem vooluveekogu ning läbib rohekoridore, millele tekkiv mõju on leevendatud ökoduktide rajamisega.  „Raudteemüra vähendamiseks rajatakse lõigule 8,5 kilomeetrit erinevaid müratõkkelahendusi – puidust või metallist müratõkkeseinu ja pinnasvalle. Lisaks ehitatakse 1,6km ulatuses müratõkkeid ka ristuvatele maanteedele. Käsitiivaliste kaitseks rajatakse  900 meetrit seinu ning loomastiku liikumisvõimaluste tagamiseks on kavandatud antud lõigule ka neli ökodukti, 44 väikeloomadele mõeldud truupi ja tunnelit. Keila jõe raudteesilla alla rajatakse loomade läbipääsud,“ loetles Müür.

Keskkonnamõju hindamise aruanne seab ka ehitustegevuse läbiviimisele olulised tingimused – linnustiku kaitseks raadatakse trassile jääv mets väljaspool lindude pesitsusaega ning vajadusel rakendatakse ajalisi piirangud ka ehitustegevusele. Lisaks tuleb tagada ehitustegevuse käigus mõjualasse jäävate kaevude veetase ja kvaliteet ning vedada ja ladustada ehitusmaterjale viisil, mis viivad tolmu leviku miinimumini.

Meetmete elluviimist ja meetmete tõhusust kontrollitakse kogu ehitusperioodi ning ka tulevase raudtee kasutusperioodi vältelt kohustuslike seiretega.

Rail Baltica keskkonnamõjude hindamine toimub paralleelselt praegu käimasoleva põhitrassi projekteerimisega. Olulised mõjuvaldkonnad, mida KMH käigus hinnatakse: elusloodus, müra, energiakasutus, kultuuripärand, välisõhk pinna- ja põhjavesi jne.

Arvestades keskkonnameetmete suurt hulka ja projekti keerukust, koostab Rail Baltic Estonia OÜ keskkonnameetmete haldamiseks iga hinnatava lõigu osas vastava keskkonnakorralduskava. Keskkonnakorralduskavasse kantakse nii loa väljastamisel kohustuslikuks tehtud keskkonnameetmed kui arendaja vabatahtlikult seatud keskkonnameetmed. Keskkonnakorralduskava uuendatakse regulaarselt (kas kord aastas või tihedamini vastavalt projekti olulistele arengutele) lisades või täpsustades meetmeid vastavalt keskkonnainfo muutumisele või muude täienenud teadmiste tekkele.