Eestis pandi Rail Baltica trassikoridor kolmes maakonnas, mida raudtee läbib, paika maakonnaplaneeringutega.
– Planeerimise protsess algas Vabariigi Valitsuse 2012. aasta korralduse alusel juba aasta pärast seda, ehk 2013. aastal.
– Harjumaa, Raplamaa ja Pärnumaa maavanemad võtsid Rail Baltica maakonnaplaneeringud vastu 2016. aastal.
– Riigihalduse minister kehtestas maakonnaplaneeringud 2018. aasta veebruaris.
Planeeringutega kehtestati 350 meetri laiune trassikoridor raudteele ja sellega seonduvale infrastruktuurile (teenindusteed, juurdepääsuteed kruntidele, ülesõidud ja –käigud, ökoduktid jne). 350 meetrine trassikoridor sisaldab ka nihutusruumi, samas on raudtee tegelik maavajadus 66 meetrit. Nn nihutamisvajadus võrreldes planeeringus määratletud trassikoridori teljega määratleti 2018. aasta oktoobris valminud eelprojekteerimise käigus.
Harju- ja Raplamaal toimusid viimased Rail Baltica planeeringute avalikud väljapanekud 2016. aasta juulis-augustis, Pärnumaal novembris-detsembris. Seoses planeeringutega peeti Harjumaal 5 avalikku arutelu – lisaks maakonnaülesele arutelule saadi kokku ka Maardus, Raes, Kiilis ja Sakus. Raplas toimus samuti maakonnaülene arutelu ning lisaks arutelud Raikkülas, Järvakandis, Kohilas ja Kehtnas. Pärnumaal toimus 8 avalikku arutelu 2017. aasta jaanuaris.
Kokku toimus planeerimise ja keskkonnamõjude hindamise protsessi raames 86 avalikku arutelu enam kui 4 000 osalejaga!
Tutvu Rail Baltica Eesti osa trassiga GIS kaardirakenduses.
Mõisted
Trassikoridor – maakonnaplaneeringutega määratud raudtee trassikoridor on raudtee rajamiseks vajaminev maa ja raudtee kaitsevöönd koos trassi „nihutamisruumiga”. Hajaasustuses on trassikoridori laiuseks 350 m. Tallinnas, Pärnus ja suuremates asustatud kohtades, kus trassikoridor kulgeb mööda olemasolevat raudteeliini (tegemist on väljakujunenud ehitatud keskkonnaga), on koridori laiuseks 150 m.
Trassikoridori sees paikneb kavandatav raudteemaa koos kaitsevööndiga, mille ulatus on üldjuhul 66 m ja mis orienteeruvalt alates 35 m joonest piiratakse aiaga.
Raudteemaa – raudtee ja raudteeinfrastruktuuri hoonete ja rajatiste alune ning nende teenindamiseks vajalik maa (liinid, nõlvad, hooldusteed, müratõkked jms). Raudteemaa ulatus koos kaitsevööndiga on üldjuhul 66 m, laiem võib raudteemaa olla raudtee erilahendite korral (jaamades, meldepunktides, lisaradade puhul).
Nihutamisruum – (hajaasustuses vastavalt 142 m ja suuremates asulates 42 m) on vajalik, et võimaldada projekteerimise käigus vajalikke täpsustusi. Kõiki projekteerimisel vajalikke detaile ei ole võimalik maakonnaplaneeringute koostamisel arvestada, seda tulenevalt regionaalplaneerimisele omasest lähenemisviisist ning koostatavate kaartide suurest üldistusastmest.
Raudtee kaitsevöönd – raudtee sihtotstarbelise toimimise ja häireteta raudteeliikluse tagamiseks ning raudteelt lähtuvate kahjulike mõjude vähendamiseks ettenähtud maa-ala. Kaitsevööndi laiuseks on arvestatud rööpme teljest (mitmeteelistel raudteedel ja jaamades äärmise rööpme teljest) 30 m (vastavalt raudteeseaduse eelnõus toodule). Käesolevaga kehtiva õigusakti kohaselt on kaitsevööndi laius linnades ja asulates 30 m ning väljaspool linnasid ja asulaid 50 m.
Raudtee kaitsevööndis (väljaspool aiaga piiratavat ala) võib hoonete ja rajatiste ehitamine, seadmete ja materjalide ladustamine ja paigaldamine, mis seab ohtu nähtavuse kaitsevööndis, toimuda ainult Tehnilise Järelevalve Ameti ja vastava raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja või raudtee muu omaniku või valdaja eelneval kirjalikul nõusolekul.
