03.07.2014
Rail Baltic on üks olulisemaid lähiaastate investeeringuid. Seetõttu tuleb uuringute kaudu saada kindlus, et plaanitava raudtee ehitus ja hilisem kasutamine mõjutaks võimalikult vähe loodus- ja inimkeskkonda.
Rail Balticu projekti mõjude hindamist ei tee erakordseks niivõrd raudteega seotud erisused, vaid projekti suur mastaap. Seetõttu otsustati juba eeluuringute käigus teha tavapärasemast põhjalikum töö ning uurida läbi kõik võrdlusesse võetud trassivariandid. Reeglina Euroopas ja Eestis niisuguste projektide puhul eelnevalt põhjalikke uuringuid ei tehta, vaid toetutakse andmebaaside andmetele.
Rail Balticu trassi täpsustamiseks on tänaseks valmis neli mahukat uuringut, mis toovad välja olulisemad väärtused looduskeskkonnas ja kultuuripärandi seisukohalt, samuti kaardistavad inimeste elu- ja töökohtade ning muude oluliste sihtkohtade paiknemise. Nendele andmetele tuginedes saab kujundada eelistuse Harju-Rapla-Pärnu trassivalikuks.
Kõikide uuringute tulemused ja järeldused on aidanud samm-sammult valikuid kitsendada, leida probleemkohad, millega peab tegelema, ja välja valida kõige väiksema keskkonnamõjuga teelõigud.
Uuringute eesmärk ei ole olnud pelgalt analüüsida üldist raudtee rajamise ja toimimise mõju keskkonnale, vaid näiteks loodusuuringute raames kaardistada kohad, kus raudtee mõjutab oluliselt mõnda liiki või liigirühma. Nii näiteks on loodusuuringu välitöödel selgunud, et kaalumisel olnud trassivariantidel paikneb kaks varem teadmata kaitsealuse väike-konnakotka pesa, ning seetõttu välistati need variandid edasisest valikust. Samuti annab loodusväärtuste uuring arusaama raudtee mõjust elupaikadele ja loomade liikumisele.
Looduskeskkonna kõrval oleme kaardistanud ka kultuuripärandi paiknemise, et tuua välja raudteetrassil kriitilisemaks osutuvad tegurid. Eeluuringu tulemusena selgitasid arheoloogid välja potentsiaalsed leiualad, mis vajavad edasist uurimist enne ehitustöid ning andsid soovitused sobivaima variandi valikuks.
Inimeste elukorraldusele avalduvate mõjude hindamiseks tegime asustusstruktuuri uuringu. Selles keskendusime inimeste elu-olu kaardistamisele: kus on elukohad, kuhu koonduvad olulisemad töökohad, kus paiknevad kohalike liikumiste olulisemad sihtpunktid. Uurijad on koondanud info trasside lähedusse jääva maakasutuse kohta ja tehtud tööd annavad alusandmed planeeringulahenduse täpsustamiseks ning keskkonnamõju strateegiliseks hindamiseks.
Järgmistes etappides käsitletakse juba Eesti tavapraktikast märksa täpsemalt raudtee rajamisega kaasnevaid sotsiaalseid mõjusid. Peale kohaliku rahvastiku küsimuste ja majandustegevuse aktiivsuse võetakse arvesse kogukonna ruumilist terviklikkust, ligipääsu teenustele ja muid inimese täisväärtuslikuks eluks vajalikke tingimusi.
Ehkki trass pole tänaseks otsustatud, võib esialgsete tulemuste põhjal öelda, et olulisim lahendust vajav teema on barjääriefekt, mis puudutab nii loodust, eriti veestikku ja loomastikku kui ka inimeste elulaadi ja heaolu. Töötavad lahendused, mille esitasime maakondadele, on loomade inimasustusest kaugemal paiknevate liikumiskoridoride piirkonnas raudteemaad piiravatest taradest loobumine, ökoduktid, maastikusillad, tunnelid ja müratõkked. Oluline on tagada inimeste ja loomade vaba liikumine.
Praeguse seisuga võib öelda, et mõjude hindamise töörühm ja uuringute koostajad on teinud põhjaliku töö, mis annab aluse maavanematele planeeringulahendusega Harju-Pärnu-Raplamaa raudteekoridori valimisega edasi minna. Meie ülesanne on pakkuda lahendusi, mis sobiksid nii kohalike elanike elukorralduse kui uue raudtee ehitus- ja turvanõuetega.
Heikki Kalle
Hendrikson & Ko juhtiv ekspert
