02.01.2023
Rail Baltic Estonia alustas möödunud aasta novembris veerežiimi seirega Rääma rabas. Veerežiimi seiret tehakse selleks, et hinnata planeeritava raudtee mõju ja kinnitada leevendusmeetmete toimivust.
Iga suure projekti puhul, millel on keskkonnamõjude hindamise (KMH) käigus tuvastatud oluline negatiivne mõju, tuleb rakendada leevendusmeetmed ja kui leevendada ei anna, siis tuleb neid mõjusid kompenseerida.
„Selleks, et saada aru kuidas mõjutab Rail Baltica raudteeprojekt veerežiimi tulevikus, tuleb koguda võimalikult palju andmeid perioodist kui raudteed veel ei olnud. Kuna kliima ja ilmastikutingimused on aja jooksul muutuvad, siis selleks, et saada aru kas rabas aset leidvad muutused on tingitud raudteest või mitte, on tarvis piisavalt pikaajalist andmestikku enne raudtee ehitamist. Andmete hindamine toimub kolmes etapis – enne ehitust, ehituse ajal ja kasutusperioodil,“ selgitab Rail Baltic Estonia keskkonnaüksuse juht Ingrid Lai.
Keskkonnajuhi sõnul on ehitusaegne mõju veeseirele midagi muud kui kasutusaegne. Näiteks võib juhtuda, et ehitusaegselt on mõju veerežiimile suurem, aga see on ajutine ja raba taastab oma endise veetaseme pärast ehitustegevust – lühidalt öeldes mõju lõppeb ehitusega. Sellele järgneb kasutusaegne mõju, mis on pikaaegne ja millele Rail Baltic Estonia oma töös peamiselt keskendub. „Ajutine veerežiimi muutus ehituse ajal ei mõjuta taimestikku nii, et ta hakkaks muutuma. Kui aga veerežiimi tase on muutunud kasutusperioodil, hakkab ümberkaudne taimestik sellega kohanema ja seda me ei taha, mistõttu on meie jaoks oluline olemasolevat veerežiimi taset hoida,“ kinnitab Lai.
Veerežiimi seire näeb ette seire transektide paigaldamist rabasse, kus 1 transekt koosneb kuuest seirepunktist paigutatuna kahele poole raudteetrassi. Seiret alustatakse äärmistest punktidest ja liigutakse aja jooksul n-ö trassile lähemale. Iga aasta kogutakse andmeid selle kohta, kas veerežiimis on toimunud muutusi või mitte.
Vaatamata sellele, et tegelikult ei ole KMH aruanded lõigus kus rabad asuvad veel kinnitatud, on RBE keskkonnatiim tänaseks Rääma rabas veerežiimi seirega juba alustanud. „Rääma rabasse oleme tänaseks paigaldanud veerežiimi mõõtma ühe transekti 2 välimist punkti. Paigaldatud on ka rõhuandur, mis annab infot selle kohta, kui palju oli selles piirkonnas rõhk veetaseme mõõtmise hetkel, et saada võimalikult täpne pilt muutustest ja reaalsest veetasemest kogu seire vältel. Andmeid analüüsitakse juba selleks vastavas programmis,“ märgib Lai. Lähemal ajal on plaanis paigaldada kõik eelseire punktid ka teistesse rabadesse – seda selleks, et pikem eelseire periood annaks aastate lõikes parema ülevaate veetasemest kuiv- ja vihmaperioodidel.
Eelduste kohaselt tänane projektlahendus veerežiimi ei mõjuta ning raudtee hakkab rabasid läbima nii, et vesi saab liikuda oma normaalsel tasemel. Kui hiljem selgub, et sammastele projekteerimine polnud piisav ning veerežiim siiski muutub, on tegu negatiivse mõjuga mida tuleb kompenseerida ning sellisel juhul võib olla aktuaalne rääkida täiendavalt rabade taastamisest.
„Piltlikult öeldes tuleb rabade taastamiseks sulgeda kuivendussüsteemid ja teha tammid ette kohtadesse, kust hetkel vesi rabast välja voolab. Suuremad kraavid tuleb täita turbaga ja väiksemate puhul piisab, kui turbast tehakse pais veevoolule ette,“ selgitab Lai.
Kui veeseire on leevendusmeetme tõhususe hindamine, siis rabade taastamine on kompenseerimise meede, ehk negatiivse mõju kompenseerimine olukorras, kus mõjusid leevendada ei olegi võimalik.
Rabade taastamise protsess näeb ette taastamise kava, kus määratakse ära millisel ja kui suurel osal rabast tuleks kraavide sulgemisega veerežiim taastada. Täpsemaid andmeid selles osas, kas ja milliseid rabasid on plaanis Rail Baltica projekti raames taastama minna, hetkel veel ei ole. Kompensatsiooniala suurus lähtub sellest kui suurt ala projekti käigus mõjutatakse.
Hagudi raba ida- ja keskossa rajati 80. aastatel turbakaevanduse jaoks vajalikud kraavitused. Hiljuti taheti turba kaevandamisega rabas jätkata, aga kohalikud olid sellele tuliselt vastu. Kuna Rail Baltica läbib Hagudi raba ja muudab ühtlasi selle maakasutust, siis on ühe kompenseerimisvõimalusena võimalik kaaluda Rail Baltica projekti raames Hagudi raba kraavide sulgemist, millega saaks kompenseerida raba lääneosas avalduvaid mõjusid. Täpne taastamisala ja asukoht ei ole veel kokku lepitud, kuid Hagudi raba taastamine oleks oluline ka kohalikele elanikele.
„Kui rääkida CO2 õhku paiskamisest ja sellest, et mets kui CO2 siduja on meile väga oluline, siis tegelikult on üheks suureks CO2 sidujaks just rabad ja sood. Kuivendamise tagajärjel väheneb või katkeb soode süsiniku sidumise võime,“ nendib Lai ja lisab, et õnneks on viimasel ajal hakatud rabade olulisusele ja ökosüsteemile rohkem tähelepanu pöörama.
Rabade taastamine ei ole lühiajaline kompenseerimismeede, vaid sellel on meie kliima kontekstis väga pikk mõju järeltulevatele põlvedele, mistõttu tuleks juba täna rääkida sellest, kuidas suurendada Eesti CO2 sidumist läbi rabade taastamise.
