Stephen Millar: „Perereis Derry–Coleraine’i raudteeliinil on talletunud sügavale minu südamesse“

Rail Baltic Estonia (RBE) kontrollingu üksuse juht Stephen Millar märgib, et otsus Eestisse elama asuda oli tema jaoks lihtne, sest koos abikaasaga leiti, et Eesti on oma turvalisuse ja perekeskse elustiili tõttu parim riik laste kasvatamiseks.

Räägi oma lapsepõlvest, kus sa sündisid ja üles kasvasid?

Olen sündinud ja üles kasvanud Põhja-Iirimaa suuruselt teises linnas, mida tuntakse Londonderry nime all. Kuigi kasvasin üles Põhja-Iirimaal, pean ennast üdini iirlaseks ja tegelesin tuntud Iiri spordialadega nagu hurlingi ja gaeli jalgpalliga, kus mul oli mul au esindada kooli Gaeli jalgpallimeeskonda väravavahina.

Kuidas sa raudtee-ehituseni jõudsid?

Tundsin alati huvi insenerivaldkonna vastu. Ehitusvaldkonnas olen töötanud alates ülikooli lõpetamisest. Minu esimene töökoht ehitusvaldkonnas oli ehitusinseneri rollis Londonis ja selle lähiümbruses. Töö põhiliste ülesannete hulka kuulus minu vastutusalas olevate taristuprojektide geodeetiliste tööde teostamine ning projekti ajagraafiku jälgimine. Projektid ulatusid infrastruktuurist (teed, kanalisatsioon, kommunaalteenused, tugiseinad) kuni elamute ja äripindadeni.

Vahetult enne RBE-ga liitumist töötasin projektijuhi rollis rahvusvahelise ettevõtte portfelliga, mille eesmärk oli luua uus kontorivisioon üle Euroopa, Lähis-Ida ja Aafrika. Minu põhiliseks ülesandeks oli juhtida ja viia projekt edukalt huvirühmadeni.

Veel enne kui me töö juurde jõuame, kuidas sa Eestisse jõudsid?

Tundub üsna klišeelik, kuid Londonis töötades tutvusin oma praeguse naisega. Mõne aja möödudes tabas meid lapsesoov ning kui meile tütar sündis, andis see koheselt tõuke olla perele lähemal. Otsus Eestisse elama asuda oli lihtne, sest leidsime mõlemad, et Eesti on oma turvalisuse ja perekeskse elustiili tõttu parim riik meie laste kasvatamiseks.

Mis sulle Eesti juures enim meeldib?

Ma armastan Eestis kõige rohkem siinset vaikust. Olen lummatud heaolutundest, mida Eesti loodus kiirgab – eelkõige tänu puhtale õhule ja väikesele rahvaarvule – eriti võrreldes minu Londonis veedetud ajaga. Mulle avaldab ka väga muljet eestlaste rahvuslik uhkus, mida ilmestavad sellised traditsioonid nagu jaanipäev, rahvamuusika festivalid, jõulud ja iseseisvuspäev.

Millised suhted on sul eesti keelega?

Kuigi olen tänaseks Eestis elanud umbes 5 aastat, on mu suhe eesti keelega tänaseni nagu Ameerika mäed. Olen Eestis elades käinud ka eesti keele kursustel, kuid täit keeleoskust pole siiani omandanud. Minu eesmärk on jätkata eesti keele kuulamist ja harjutamist igapäevaselt ja olen kindel, et suudan juba õige pea saavutada näiteks B1 taseme.

Teadaolevalt on sul eestlannast abikaasa. Mis keeles te omavahel ja lastega suhtlete?

Tavaliselt kui meie tütar räägib minu või naisega eraldi, räägib ta vastavalt meile omast keelt, aga üldiselt ma kaldun väga lihtsalt inglise keele kui peamise suhtluskeele poole.
Poeg on meil alles 11-kuune, tema ei suhtle veel sõnadega, vaid pigem helidega (naerab).

Kus teile Eestis perega enim käia meeldib?

Päris keeruline küsimus, kuna Eesti on täis palju ilusaid kohti, aga kui peaksin ühe koha valima, siis valiksin Salmistu. Seal saab kogu pere kokku ja naudime lihtsaid eestlastele omaseid rituaale nagu saun, millele järgneb kümblustünn või lumme hüppamine (kui on õige aastaaeg) ja loomulikult suurepärane toit.

Kuidas on sinu tunnetus, kas välismaalastel on Eestis kerge tööd leida?

Ausalt öeldes arvan, et see sõltub täielikult sellest, millise karjäärivaldkonna inimene valib. Kuna Eesti on tuntud oma digilahenduste poolest ja siin on rahvusvaheliselt palju tuntud idufirmasid, siis IT valdkonnas ei tohiks olla keeruline mitte-eestlasel tööd leida. Ehitussektoris on asjad veidi keerulisemad, kuna projektid on tavaliselt lokaalsed ja sellega kaasneb iseenesest mõistetav vajadus eesti keelt osata.

Mis on peamised erinevused Eesti ja Iirimaa tööandjate vahel?

Küsimusele ei ole nii lihtne vastata, kuid ma ütleksin, et peamine erinevus seisneb tööandjate lähenemisel töö- ja eraelu tasakaalu. Ma pole Iirimaal palju aastaid töötanud, nii et olukord võib täna olla teistsugune, kuid ma ütleksin, et Iirimaal on tavapärane tööprofiil üsna traditsiooniline – fikseeritud tööaeg üheksast viieni ja ületunnitöö.

Millised on sinu esimesed rongidega seonduvad mälestused?

Pean ütlema, et mu varaseim mälestus rongiga sõitmisest on perereis lõbustusparki, mis asub minu kodulinnast umbes 60 km kaugusel. Marsruut kulges Derry–Coleraine’i raudteeliinil. Rongi marsruut ise läbib erinevaid kauneid maalilisi vaateid, mis algavad Foyle’i jõest, möödudes Binevenaghi mäest ja kulgedes läbi Downhilli merekaljude 275 m tunnelis. See mälestus on tõesti talletunud sügavale minu südamesse.

Millist transpordiviisi sa ise igapäevaseks liiklemiseks kasutad?

Praegu liiklen enamjaolt autoga, kuid veel mõned aastad tagasi sõitsin igapäevaselt Sakust Tallinnasse tööle rongiga.

Kuidas sa Rail Baltica projekti juurde jõudsid?

Kui aus olla, siis ma kandideerisin esialgu teisele ametipositsioonile, kuid valituks osutus teine kandidaat. Ettevõte soovis aga säilitada minu andmed oma süsteemis juhuks, kui avaneb mõni teine ​​positsioon. Mitu kuud hiljem sain positiivse telefonikõne, käisin intervjuul ja siin ma olen, tänaseni!

Mis on Sinu tänased tööülesanded RBE-s?

Minu peamiseks ülesandeks RBE-s on hoida kätt pulsil projekti ajakaval ja aruandlusel.  Lisaks sellele osalen ka CEF (Euroopa Ühendamise Rahastu) protsessides.

Milliste sõnadega sa iseloomustaksid RBE-d kui tööandjat?

Alustuseks ütlen, et RBE on fantastiline tööandja, kes tunnustab ja väärtustab absoluutselt iga töötaja panust. Meid hoiab suurepärane tiimitunne, mis varieerub oma olemuselt organisatsiooni üksuste sees, kuid tekitab suures pildis kõikide osakondade vahele tõelise koostöö. Lapsevanemana hindan ma enim töö- ja eraelu tasakaalu läbi paindliku töökorralduse, kuid ettevõttel on lisaks sellele olemas ka muud hüved ja aina täiustuv lojaalsusprogramm.

Kuidas on su perekond Rail Baltica osas meelestatud? Kas nad ootavad projekti valmimist?

Nagu enamik eestlasi, on ka minu pere Rail Baltica suhtes positiivselt meelestatud. Nende jaoks on väga tervitatav võimalus paremaks liikuvuseks Eesti-siseselt, aga ka Euroopasse reisimiseks. Projekti keskkonnasõbralikkus ja kiirus on kindlasti suurimad eelised. Mõeldes aga oma Iiri sugulastele, ei usu ma, et nad sellele liiga palju mõtlevad (naerab). Peamiselt seetõttu, et see ei muuda nende elu nii palju kui siinsete kohalike oma.

Milliseid arenguvõimalusi näed Rail Baltica projektis oma karjäärile?

Iga suurema ja tuntuma projekti juures töötamisel saab üksikisiku kasu olla ainult positiivne. Alustuseks kasvavad juba üldised tööalased kogemused ja teadmised, kuna igat päeva saab vaadelda kui õppimiskõverat. Teiste riikide ja kultuuridega koostöötamine loob paremad suhtlemisoskused ja lisaks on võimalus omandada spetsiifilisi teadmisi, mille saab tulevikus juba uue tööandja juurde kaasa võtta.

Lõpetuseks – kuhu te perega esimesena reisiksite, kui Rail Baltica valmis saab?

Fantastiline küsimus ja valikuvõimalusi on lõputult, aga ma arvan, et järgiksin siin stereotüüpset vastust ja ütleksin, et esimene perereis oleks Pariisi Disneylandi.