04. mail toimus Vanasadama kruiisiterminalis transpordisektori Rohefoorum, mis sel aastal keskendus jätkusuutlikule ehitusele ja arendusele. Päeva jooksul tehti nii ettekandeid ning toimusid ka kahekõne ja paneel, mis keskendusid sellele, kuidas saaksid Eesti väravad muutuda roheliseks ning olla eeskujuks ka teistele sektoritele.
Foto: Rail Baltic Estonia
Sel aastal vedasid Rohefoorumit AS Tallinna Lennujaam, AS Tallinna Sadam, AS Eesti Raudtee, OÜ Rail Baltic Estonia ja Rohetiiger.
AS-i Tallinna Sadam juhatuse esimees Valdo Kalm tõdes oma ettekande alguses, et kõigi tänasel foorumil osalejate unistus on see, et me elaksime tulevikus puhtamas keskkonnas ning neis kõigis on usk, et äri on võimalik ajada jätkusuutlikus keskkonnas. „Tallinna Sadam koos Helsingi sadamaga on algatamas maailmas seni ainulaadset rohekoridori projekti, et tulevikus oleks nii meie reisijatel kui kaubavedajatel võimalik keskkonnasõbralikult ja kliimaneutraalselt reisida Eestist Soome ja vastupidi. Sealjuures on väga oluline koostöö laevafirmadega kestlike pardateenuste pakkumisel kui ka keskkonnasõbralike laevakütuste leidmisel. Sama olulised on ka Tallinna ja Helsingi linna arendustegevused rohelise turismitaristu ning liikumisvõimaluste pakkumisel.”
Eesti Raudtee juhatuse liige Arvo Smiltinš sõnas, et elektrifitseerimine on üks raudtee ajaloo suurimaid projekte, mis hõlmab endas väga suurt osa taristust. „Raudtee tegevust planeerides ning otsuseid tehes lähtume alati tegelikest põhjustest ja vajadustest ja me ei tee midagi selleks, et näida rohelised – meie eesmärk on liikuda ja muuta oma tegevus jätkusuutlikumaks.“
AS-i Tallinna Lennujaam juhatuse esimehe Riivo Tuvikese sõnul on roheline majandamine ja jätkusuutlikkus ainuke tee, mida mööda liikuda. „Lennujaamad oma olemuselt ei ole suured saastajad, kuid me peame tegema kõik selleks, et oma tegevuse mõju minimeerida. Ettevõtted, meie nende hulgas, kes ei ole aastaks 2030 oma keskkonnamõju vähendanud, on mängust väljas – tarbijad, pangad ja partnerid eelistavad juba täna ettevõtteid, mis teevad iga päev tööd selle nimel, et oma keskkonnamõju vähendada.“
Rail Baltic Estonia OÜ juhatuse esimees Anvar Salomets tõdes, et Rail Baltica on keskkonnaprojekt. „Rail Baltica trassi ehituse näol on tegemist megaprojektiga, mida ei saa teha üksi – me vajame väga paljude erinevate asutuste kaasabi ja kaasamõtlemist, et viia projekt ellu nii, et selle keskkonnahäiringud oleksid minimaalsed.“
Foto: Rail Baltic Estonia
Päeva teises pooles tutvustas Pärtel-Peeter Pere Rohetiigri ehituse teekaarti ning Rene Pärt loodavat transpordi teekaarti. Seejärel toimunud kahekõnes arutlesid moderaator Annika Arras ja Jaak-Adam Looveer „Tallinn – Euroopa Roheline pealinn 2023“ teemadel. Päeva lõpetas aruteluring teemal „Transpordisektori tulevik – uued väljakutsed ja võimalused“, kus osalesid Transpordiameti juht Priit Sauk, Eesti Vesinikuoru esindaja Ove Oll, keskkonnakonsultant Hendrik Puhkim Skepast ja Puhkimist ning Verstoni äriarendusjuht Raido Randmaa.
Kiiresti muutuvas maailmas ei ole jätkusuutlikkus ja vastutustundlik ettevõtlus oma kohta kaotanud. Eesti transpordisektori ettevõtted on otsustanud seljad kokku panna ning üheskoos tegutsedes anda oma panus nii süsiniku- kui ka kliimaneutraalsuse saavutamisse.
#TULEVIKONRONGIS