Järgmised Rail Baltica keskkonnamõju hindamised said rohelise tule

Tänaseks on Rail Baltica raudtee ehitamise eelduseks olevaid keskkonnamõjude hindamisi (KMH) tunnistatud vastavaks juba viiel lõigul kaheksast.

Kui viimati aprilli alguses tunnistati Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (TTJA) poolt vastavaks  keskkonnamõjude hindamine Harju maakonna, ligi 19 km pikkusel lõigul Kangrust kuni Harju ja Raplamaa piirini, siis nüüd on sellele lisandunud veel järgmised lõigud, mis ameti hinnangul vastavad nõuetele.

Rail Baltic Estonia keskkonnajuhi Kärt Mae sõnul on mõjuhindamise protsess edenenud heas tempos. „Tänaseks on TTJA nõuetele vastavaks tunnistatud viis KMH lõiku kaheksast ehk kilometraažilt praktiliselt pool Eestis asuvast raudteetrassist. Keskkonnamõjude hindamine on oluline eeldus, et saaksime edasi liikuda ehitamisega,“ lausus Mae. Tänaste plaanide järgi võiks ehitus nendel lõikudel alata lähema paari aasta jooksul.

39,3 kilomeetri pikkuse Hagudist Rapla-Pärnu maakonna piirini kulgeva trassilõigu KMH viidi läbi paralleelselt raudtee põhiprojekti koostamisega. Rapla maakonna kesk- ja lõunaosas asuv lõik läbib valdavalt hajaasustatud alasid, kus asustuse vahel on põllu- ja metsamaad. Natura 2000 võrgustiku aladest jääb käsitletavas trassilõigus kavandatava tegevuse mõjualasse Taarikõnnu-Kaisma linnuala, mis on RB poolt mõjutatavas osas siseriiklikult kaitse all Selja metsise püsielupaigana. Võimalikke mõjusid ja häiringuid leevendatakse projekteeritud müratõkete abil.

KMH läbiviimisel on lähtutud põhimõttest, et põhiprojekti lahendused peavad oma keskkonnamõjude leevendamise poolest olema vähemalt sama head või paremad kui eelprojektis toodud lahendused. Keskkonnaeksperdid aitasid koostöös projekteerijaga koostada sobivad lahendusi negatiivse keskkonnamõju vältimiseks ning selgitada välja võimalikult tõhusad leevendusmeetmed. Koostöös loomastiku ekspertidega on leitud sobivad meetmed loomastiku liikumisvõimaluste tagamiseks, elupaikade kvaliteedi säilitamiseks ja ulukite raudteele sattumise vältimiseks. Müraeksperdid on olnud abiks müratõkete asukohtade ja gabariitide määramisel.

Keskkonnamõjude hindamine viidi läbi ka 16 kilomeetri pikkusel Rail Baltica lõigul Rapla-Pärnu maakonna piir – Tootsi, mis asub Pärnu maakonna põhjaosas. Keskkonnaekspertide, projekteerija ja raudtee arendaja eesmärgiks oli leida sobivad lahendused negatiivse keskkonnamõju vältimiseks ning selgitada välja võimalikult tõhusad leevendusmeetmed, mis tagaksid loomastiku liikumisvõimalused, säilitaksid elupaikade kvaliteedi ning välistaksid ulukite raudteele sattumise.

Antud trassilõik paikneb Vahe-Eesti metsade ja soode vööndis. Trassilõigul läbib kavandatav raudtee kolme suurt rohevõrgustiku koridori, kuid möödub rohevõrgustiku tugialadest. Mõju leevendab arvukate loomaläbipääsude rajamine. Suurte loomapääsude (trassilõigus ehitatakse kolm ökodukti) toimimise tagamiseks teeb KMH ettepaneku 500 m raadiusega kaitsevööndite loomiseks. Natura asjakohane hindamine tuvastas, et kavandataval tegevusel puudub otsene mõju Taarikõnnu loodusalale, kuid raudtee mulde ning külgkraavide rajamine võib väikesel alal mõjutada loodusala veerežiimi, sealhulgas võib negatiivne mõju avalduda kaitse-eesmärgiks olevatele elupaigatüüpidele. Negatiivset mõju veerežiimile on võimalik leevendada loodusala servas paikneva vana kraavi sulgemisega. Jälgimaks leevendusmeetme tõhusust, on ette nähtud veerežiimi seire eeldatavalt mõjutataval alal. Leevendava meetme rakendamisel ebasoodne mõju Taarikõnnu loodusala terviklikkusele ja kaitse-eesmärkidele puudub.