09.02.2018
Mida sa Rail Baltic Estonias täpsemalt tegema hakkad? Mis on sinu töö põhieesmärgid?
Olen Rail Baltic Estonia OÜ keskkonnajuht. Minu roll on tagada, et projekti Eesti osa viidaks ellu keskkonnale parimal moel. Selleks on seni tehtud tohutult tööd. Välja on selgitatud trassi kulgemise parim alternatiiv, tehtud mahukaimad keskkonnauuringud Eesti ajaloos ning nähtud ette üle 1000 keskkonnameetme, mida peab raudtee rajamisel ja käigus hoidmisel tegema. Siit on hea edasi minna. Raudteed projekteerides ja ehitades tuleb kõikide seni rakendatud keskkonnameetmetega arvestada ning hinnata jooksvalt lisameetmete vajadust. See ongi lähiaastate peamine ülesanne.
Juba käib töö trassi tarastamise alternatiivide väljaselgitamisel, et trassi loomade elupaiku ja maastikku killustavad mõjutegurid oleksid võimalikult väiksed. Kohe alustame Lõuna-Pärnumaa metsise asurkonna kaitsekorralduse analüüsi, mille tulemusena peaks raudtee ehituse lõppedes metsise elu olema seal isegi parem kui seni.
Milline on sinu taust? Millega oled varem tegelenud?
Olen hariduselt ja hingelt keskkonnaekspert, kelle meelisteema on merebioloogia, täpsemalt Läänemere hülged. Keskkonnavaldkonnas tegutsen juba 16. aastat ning selle aja jooksul olen tegelenud Eesti kaitsealade võrgustiku loomise ja täiustamisega. Olen koordineerinud väärtuslike alade kaitse alla võtmise ja kaitsekorra täiustamise protsesse, korraldanud kaitsealade kaitsekorralduskavade koostamist, tegelenud looduskaitse IT-süsteemide ülesehitamise ja täiustamisega jpm. Õhtuti ja nädalavahetusel tõmbab mind merele ning sellega seob mind ka n-ö vabaajatöö – korraldan nimelt meresüstamatku.
Mis on sinu arvates Rail Baltica rajamisel suurimad proovikivid?
Ees ootab projekti elluviimine, seega on lähiaja peamine ülesanne on jõuda planeerimisest ehitamiseni ja sealt edasi raudtee kasutamiseni. Seda tuleb teha kolme riigi ühistöös nii, et kuskil ei tekiks asjatuid tõrkeid ega viivitusi. Keskkonnajuhi töö on see, et Rail Balticat saaks pidada keskkonnasäästlikuks.
