Sadakonna avaliku elu tegelase väide, et Rail Baltic oma praegu kavandatud kujul seab ohtu eesti rahva ja maa tuleviku, ei kõla usutavalt. Küll aga satuvad ohtu Venemaa Raudteede äriplaanid, kirjutab majandusajakirjanik Andres Reimer.
Rail Balticu rajamine ärritab kolme huvigruppi. Mõned tartlased ei suuda alla neelata, et uus raudtee hakkab kulgema läbi Pärnu ning rahvusvahelisust janunev ülikoolilinn jääb liinist ilma. Teisena valutavad kohalikud maaomanikud ja looduskaitsjad südant traktorite ja põtrade liikumisteede pärast.
Kolmas ja kõige mõjuvõimsam huvigrupp on 1520-millimeetrise raudteelaiusega Venemaa raudtee, mis sõna otseses mõttes suudab liigutada mägesid ja valitseb taristut Soomest kuni Mongooliani.
Rail Baltic mõjub sellele süsteemile justkui koeranael kannikal. Moraalne kahju tuleb asjaolust, et Euroopa 1435-millimeetrine rööpalaius lükatakse raudteeimpeeriumi ribide vahele. Venemaa Raudteed soovib ise ehitada 1520 raudteeliini Slovakkiast Košicest Viinini. Samuti põhja-lõunasuunaline Rail Baltic kerkis selle projekti kõrvale ohtliku konkurendina, sest võisteldakse samade klientide pärast, kes liigutavad oma kaupu samal suunal.
Eurooplaste ehitatav Rail Baltic on palju efektiivsem ja konkurentsivõimelisem. Kui meie kavatseme 728 kilomeetri pikkuse Rail Balticu valmis ehitada ligi nelja miljardi euroga, siis Venemaa Raudteed tahab 450-kilomeetrisesse Viini taristusse matta üle kuue miljardi euro. Ilma sõrmi painutamata arvutame, et Venemaa kavatseb kulutada ühe raudteekilomeetri rajamiseks enam kui kaks korda rohkem kui Rail Balticu rajajad. Kahe raudtee konkurentsis võidab efektiivsem. Samuti võivad rahaallikad hakata esitama tülikaid küsimusi suurte kulude kohta.
Tõenäoliselt muudavad Kremli raudteeprojekti kallimaks nn humanitaarsed kuluartiklid, mida euroopalikesse rajatistesse sisse ei kirjutata. Siit saame tõmmata ühendusjoone Eestisse. Meie rikkusime suhted Venemaa raudteega kuus aastat tagasi, kui kaitsepolitsei avalikustas, et Venemaa Raudteede president Vladimir Jakunin lubas Edgar Savisaarele, et Keskerakond saab parlamendivalimisteks 1,5 miljonit eurot toetust.
Kättemaksuks blokeeris Jakunin Eesti-suunalised raudtee kaubaveod ja seda needust pole Eesti transiidiärilt tänaseni ära võetud. Veel enne ametist tagandamist ja Venemaa Ukraina-vastast agressiooni avaldas Jakunin intervjuus venekeelsele Delfile oma käsitluse eestlastest, keda ta võrdles kirikutrepil laulvate kerjustega. Kui mina oleksin Venemaa spindoktor, siis ma ütleksin nüüd Eesti transiidiettevõtjatele, et kui nad toetaksid Rail Balticu vastast kampaaniat, võiks see aidata kaasa raudteeblokaadi lõpetamisele. Maksaks see mängu kõrgete panuste kõrval sente, sest kerjused palju ei vaja.
Kuna aga Rail Balticu peatamist nõudvalt kirjalt leiab vaid vaimueliidi esindajaid, siis nagu näha, võib eksiteele sattuda ka sõltumatu mõttetöö tulemusel.