01.08.2014
Kavandatava rahvusvahelise raudteeühenduse Rail Balticu parima trassikoridori leidmine Eestis on edenenud viimastel kuudel erinevate osapoolte koostöös jõudsalt edasi. Tänase seisuga on teistkordsete avalike arutelude käigus tutvustatud trassialternatiivide võrdlustulemusi ja lisaks peetud täiendavad arutelud omavalitsusesindajatega ning riigikogu toetusrühma ja kodanikualgatustega.
Parimate trassivariantide ja täpsustamist vajavate lõikude leidmisele on kaasa aidanud nii kohalike elanike ja omavalitsuse esindajate, ettevõtjate kui ka projektimeeskonna konstruktiivne ja professionaalne tegutsemine. Võib ütleda, et praeguseks on parim asukoht trassile leitud Läti piirist Pärnu linnani ning selge on ka Pärnu maavanema ja kohalike omavalitsuste eelistus Pärnu-Rapla vahelisel lõigul.
Läbirääkimiste tulemusena kohalike omavalitsuste ja kodanikeühendustega on tänaseks täiendavalt otsustatud Harju ja Rapla maavanemate ettepanekutele põhinedes võrdlusanalüüsi lisada kaks uut lõiku Harju- ja Raplamaal. Trassi valikul ja uute trassilõikude otsimisel on võimalikult palju püütud arvestada nii avalikel aruteludel tõstatatud kui omavalitsustega läbi räägitud võimalikke lahendusi. Mitmes lõigus on jäänud lauale just omavalitsustelt ja kodanikeühendustelt tulnud ettepanek, nagu näiteks Pärnumaal Surju valla Metsaääre ja Rabaküla, Kehtna vallas Sooaluste piirkond või ka Saku-Kiili-Rae vaheline lõik.
Täiendavate trassilõikude võrdluse tulemused peaksid selguma septembris-oktoobris. Vastavalt planeerimisseadusele kujundab otsuse trassi kulgemise osas oma maakonna piires Rail Balticu juhtkomitees esindatud maavanem ning seisukoha annab ka valitsus. Seejärel alustatakse eskiislahenduse koostamist, mille tutvustamine on kavandatud detsembrisse 2014.
Trassialternatiivide võrdlemisel ning parima trassikoridori analüüsimisega paralleelselt on majandus- ja kommunikatsiooniministeerium alustanud Balti riikide ühisettevõtte loomist. Aktsionäride leppe läbirääkimised lõppesid 18.06.2014 ning mõni päev hiljem, 21.06.2014 võtsid Balti riikide peaministrid Tallinnas kohtudes vastu ühisavalduse, milles tervitasid läbirääkimiste lõppemist. Pärast juunikuist kolme riigi peaministrite kohtumist on peetud mitmeid konsultatsioone ning tänaseks on jõutud ühisettevõtte aktsionäride leppe ja ettevõtte põhikirja teksti osas kokkuleppele.
Eeldame, et ühisettevõte saab loodud septembri jooksul, esimene taotlus projekti kaasrahastamiseks Euroopa Liidu poolse Euroopa ühendamise rahastust tuleb esitada tuleva aasta veebruarikuus. Selle järgnevad projekti edenedes veel mitmed täpsustatud rahastustaotlused. Rail Balticu projektis osalevate riikide kohustused projekti rahastamise, vastutuse ning muudes olulistes tingimustes lepitakse kokku rahvusvahelises lepingus, mille läbirääkimisi alustatakse 2014. aasta sügisel.
Seega liigume kogu planeerimisega edasi mõistlikus tempos ning püüame oma tööd teha võimalikult põhjalikult ning kõikide huvipoolte nägemust kaaludes. Meie eesmärk on täna saada paika võimalikult väikse looduse- ja inimkeskkonna mõjuga trassikoridor ning koondada kvaliteetne sisendinfo projekti mõjude ja kulude osas. See tagab ka projekti õnnestumise ja kestlikkuse.
