28.05.2015
Põhjamere-Balti-suunaline transpordi põhivõrgukoridor ühendab Lääne-Euroopa suuremad sadamad Läänemere piirkonnaga ja elavdab Baltikumi ja Soome majandust, kinnitas üle aasta väldanud Euroopa Komisjoni Põhjamere-Balti-suunaline transpordi põhivõrgukoridori uuring, mida teostanud konsortsiumit juhtis Eesti advokaadibüroo TRINITI.
Transpordikoridori kogu tulevikupotentsiaali realiseerimiseks on kindlasti vaja kiiret raudteeühendust Soome, Baltimaade ja ülejäänud Euroopa vahel. Kui praegune puuduv lüli lisada Rail Balticu näol, saavad Ida- ja Lääne Euroopa majanduslikult tõhusamalt koostööd teha.
Võidaksid kõik. Transpordikoridori arendamine avaks uusi ärivõimalusi kaubavahetuseks, suurendaks inimeste liikumis- ja ettevõtlusvõima-lusi kogu regioonis, elavdaks majandust ning piirkondlikku piiriülest koostööd ja tõstaks elatustaset. Sisuliselt tekib regioonis uus hingamine.
Transpordikoridori arendamine pakub uusi võimalusi eelkõige logistikateenuse ja transporditeenuse pakkujatele, tööstusele, teenindusele, turismile ja isegi kaubanduskeskustele. Parem ühendus ülejäänud maailmaga on alati konkurentsieelis.
Tegelikult pole ühtki sektorit, mis Põhjamere-Balti koridori edasiarendamisest kasu ei lõikaks. Kohalikud majandused kasvaks, nagu ka inimeste rahulolu. Suurenenud mobiilsus edendab kohalikku ettevõtlust. Seda enam, et raudteetransport on oluliselt keskkonnasõbralikum kui maanteetransport ning tulevikus Euroopa Liidus kindlasti eelistatud.
Liidab suurte sadamatega.
Üleeuroopalise transpordivõrgu (Trans-European Network of Transport – TEN-T) üks eesmärke ongi panna liikmesriike mõtlema rohkem piiriüleselt ka transpordisektoris ning seeläbi luua ühtne ja toimiv üleeuroopaline transpordisüsteem. Eesmärk on tagada puuduvad ühendused Euroopas, kõrvaldada n-ö pudelikaelad, uuendada taris-
tuid ja muuta piiriülene transport nii reisijatele kui ka ettevõtetele mugavamaks, kiiremaks ja odavamaks.
TEN-T eelarve aastateks 2014-2020 on 26,3 miljardit eurot ning selle abil arendatakse välja uus üheksa koridoriga üleeuroopaline transpordi põhivõrgustik, mis hõlmab kõiki 28 liikmesriiki.
Baltimaad asuvad selle liigituse järgi Põhjamere-Balti koridoris, mis ühendab Baltikumi sadamaid (Tallinn ja Helsingi) Põhjamere sadamatega (Bremerhaven, Amsterdam, Rotterdam ja Antver-pen, samuti siseveeteede sadamaga Brüsselis).
Kokkuvõtvalt – koridor loob multimodaalse trans-pordiühenduse Soome, kolme Balti riigi, Poola, Saksamaa ja ühisturu riikide vahel. See liidab Euroopa suuremad sadamad ELi kõige kiiremini areneva piirkonnaga – Läänemere piirkonnaga.
Rail Baltic täidab puuduva transpordilüli
Põhjamere-Balti koridori kirdelõigul, Poola-Leedu piiri ja Eesti vahel, puudub hetkel rahvusvaheline raudteeühendus (Euroopa rööpmelaiusel 1435 mm) ja seetõttu sõltutakse liialt maanteetranspordist. Selle puudujäägi peab korvama Rail Baltic.
Uus ja kiire raudteeühendus suurendaks ärikontakte Ida- ja Lääne Euroopa vahel, looks inimestele uusi töökohti, ergutaks haridus-ja kultuurialaseid kontakte ja panustaks turismi. Balti riikide elanike ühendatus Mandri-Euroopaga ei
kannata täna kriitikat. Raudtee annaks regioonile uue hingamise samal ajal, kui mere-, maantee- ja õhutransport on silmitsi mitmete väljakutsetega.
Soome analüüsib võimalusi. Soome ekspordisektor analüüsib aktiivselt alternatiivse (raudtee)transpordi perspektiive pärast ELi väävlidirektiivi rakendumist. Äridelegatsioonid külastavad üha tihedamalt Balti pealinnu, et olla valmis Rail Balticu pakutavateks võimalusteks. Võimalusi tajuvad ka regioonid. Äsja toi-
mus Helsingis Uusimaa regiooni korraldatud Rail Balticu arenguperspektiividega seotud seminar, millest Soome ettevõtjad aktiivselt osa võtsid.
Balti mere sadamatest Põhjamereni kulgeva transpordikoridori tulevikupo-tentsiaal on üüratu. Arvestama peab tulevikus tekkiva sünergiaga, mis seotud Põhja meretee arenguga. See meretee ühendab Hiinat arktiliste sadamatega, sest seoses kliimasoojenemisega ennustatakse Põhja-Jäämere navigeerimisvõi-malust juba lähema dekaadi sees.
Mis on mis
Põhjamere-Balti koridor
Euroopa transpordikoridoride TEN-T põhivõrgustiku osa Ühendab 16 olulise tähtsusega lennujaama, 13 meresadamat, 18 siseveeteede sadamat ja 17 raudteeterminali. Läbib 8 ELi liikmesriigi pealinna – Helsingi, Tallinn, Riia, Vilnius, Varssavi, Berliin, Amsterdam ja Brüssel.
Koridori kuuluvad ka Ventspils, Kaunas, Klaipeda, Poznan, Hamburg, Magdeburg, Hannover, Bremen, Osnabrück, Utrecht, Rotterdam, Antverpen, Liege ja Köln
Allikas: Äripäev Logistika, 28.05.2015
