22.12.2021
Spetsiaalne töörühm, kuhu kuuluvad eksperdid ettevõtetest LTG Infra AB, EDZL SIA ja Rail Baltic Estonia OÜ, on koostanud esimese Rail Baltica taristu haldusmudeli rakendamise progressiaruande. Ettevõtted on vastutavad Rail Baltica taristu haldusmudeli arendamise eest Balti riikides.
Aruanne annab ülevaate Rail Baltica taristu haldusmudeli jaoks koostatud tegevuskava rakendamisest 2021. aastal. Järgmise aasta tegevuskava üks põhieesmärk on laiendada arutelusid Rail Baltica taristu tulevaste klientidega, nii et loomisel oleva mudeli sisu vastaks turu ootustele.
Pikaajaline tegevuskava Rail Baltica taristu haldusmudeli arendamiseks töötati välja aasta alguses ja see katab Rail Baltica taristu haldusmudeli kahteteist põhiteemat, nagu näiteks ühtne kontaktpunkt, kasutustasu määramine ja läbilaskevõimsuse jaotamine, liikluse juhtimine ja ohutus ning erinevad muud taristu haldusega seotud teemad. Iga-aastane progressiaruanne võtab kokku põhiaspektid, mida on aasta jooksul seoses nende teemadega hinnatud ja otsustatud. Eksperttöögrupi koostatud iga-aastane progressiaruanne on avalik ja leitav SIIN.
Rail Baltic Estonia OÜ tegevjuhi Tõnu Grünbergi sõnul on see esimene kord, kui kolm Balti riiki viivad koos ellu sellise ulatusega taristuprojekti: „Meil ei ole vaja mitte ainult tagada Rail Baltica edukas ja sujuv elluviimine, vaid ühtlasi leppida kokku tegevustes ja meetmetes, mis võimaldaks taristut tulevikus kõige tõhusamalt kasutada. Peagi algaval aastal teeme edasisi jõupingutusi, et kaasata partnereid, turuosalisi ja teisi sidusrühmi, et tuvastada, kuidas taristu haldamise erinevad aspektid aitaksid tulevikus kaasa rongiliikluse maksimeerimisele Rail Baltical ning maksimeeriksid seeläbi ka Rail Baltica üldprojektist saadavat kasu.“
Tõsisem töö Rail Baltica taristu haldusmudeli kallal algas 2020. aastal. Kokku on lepitud, et Rail Baltica raudteetaristut hakatakse haldama integreeritud otsustamismehhanismi kaudu, mis on välja töötatud taristu valdajate koordineeritud tegevuste tagamiseks läbilaskevõimsuse jaotamisel, kasutustasude määramisel ja liikluse juhtimisel. Kavas on ka nn ühe sisenemispunkti süsteem, et tagada avatud, lihtne ja mittediskrimineeriv juurdepääs raudteetaristule. Samal aastal julgustasid Balti riikide peaministrid koostama tegevuskava taristu eelmainitud põhimõtteid hõlmava haldusmudeli elluviimiseks.
Rail Baltica on loodav ühiste huvidega raudteetaristuprojekt, mille eesmärk on edendada Balti riikide integreerimist üleeuroopalise transpordivõrguga. Leetu, Lätti ja Eestisse ehitatakse 870 km pikkune elektriline kaherealine kiirraudtee, millel rongid sõidavad kiirusega kuni 249 km/h. Uus 1435 mm rööpmelaiusega raudteeliin hõlmab marsruuti Tallinn-Pärnu-Riia-Panevėžys-Kaunas-Leedu-Poola piir ning Kaunase-Vilniuse vahelist lüli.
Rail Baltica on keskkonnasõbralik ja mugav raudteeühendus, mis liidab Eestit lõunanaabrite ja Kesk-Euroopaga. Rajatav taristu võimaldab reisijatel jõuda Tallinnast Pärnusse 40 minutiga ja Riiga 1 tunni ja 42 minutiga. Rail Baltic Estonia on Rail Baltica raudtee arendaja Eestis ja tulevikus selle raudtee Eesti osa taristu haldaja.
