Botniabana raudtee külastus 6.-7. november 2013

6.-7. novembril toimus Rail Baltic projekti juhtgrupi algatusel ja planeeringut koostava konsultandi korraldamisel projektiga seotud osapoolte külastus Rootsi, Umeå-sse. Külaskäigu eesmärk oli tutvuda planeeritava Rail Baltic trassiga sarnase raudteega reaalselt välja ehitatud Botnia raudteeliini Botniabana näitel.

Eesti osapooli võtsid kohapeal vastu Rail Baltic projektimeeskonda kuuluv Rootsi konsultatsioonifirma WSP ning kohalik Botnia liini rajamiseks loodud Rootsi Transpordiametile kuuluv ettevõte Botniabanan AB. Eesti poolt võtsid üritusest osa Rail Balticu planeerimisega tegelevad ametnikud maavalitsustest, Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumist,Tehnilise Järelevalve Ametist ning planeeringut koostavad konsultandid.

Botniabana on kaasaegne raudtee, mis ühendab linnasid Rootsi idarannikul, alates Umeå-st kuni Nyland-ini, tegemist on ühe suurima kaasaegse raudteeprojektiga Rootsis. Botniabana raudteeliini pikkuseks on ligi 200 km ning see võimaldab liikumiskiirust kuni 250 km/h. Arvestades ka paiknemist põhjamaades ning Eestiga sarnase asustustihedusega piirkonnas, on Botniabana Rail Baltic planeerimisel heaks näiteks.

Lisaks on Botniabana esimesi raudteid Rootsis, mis on varustatud Euroopa raudteeliikluse juhtimissüsteemiga ERTMS. ERTMSiga on kogu Euroopas kehtestatud signaalimisseadmete ühtne standard, mille abil kontrollitakse ja vajaduse korral aeglustatakse rongide kiirust. Tänu sellele saavad rongid sujuvalt liikuda kokkusobivatel riiklikel raudteevõrkudel viivituste, lisakontrolli ja täiendavate kohandusteta. ERTMS kui moodne kõrgjõudlusega süsteem aitab luua ühtse raudteepiirkonna ning seda kasutatakse ka käesolevas Rail Baltic projektis.

Külastuse esimesel päeval, 6. novembril tutvustati osalejatele Botnia liini projekti seminari vormis. Ettekanded tegid Botniabanan AB projektijuhid Alf Karlsson ja Håkan Hellqvist, projektiga töötanud vastutav keskkonnaekspert Stefan Uppenberg ning Umeå linnanõunik Lennart Holmlund. Rail Baltic projekti kavandamiseks kasulikku teavet ja kogemust vahetati diskussiooni vormis.

7. novembril tutvuti rajatud raudteega maastikul, Botniabanan AB spetsialistid tutvustasid projekti võtmeküsimusi ning rajatud raudtee keerulisemaid ja huvitavamaid lahendusi. Silma jäid näiteks madalad, kuni 50 cm kõrgused mürabarjäärid liiprite vahetus naabruses, mis võimaldasid müra leevendada selle tekkekohas ilma ümbritsevat ruumi oluliselt mõjutamata. Rongide poolt tekitatav müra oli vaevumärgatav, mistõttu ei tekitanud imestust ka raudtee kulgemine otse läbi linnade.

Külastusreisil saadud näited ja kogemused on kasulikuks toeks ka Rail Baltic planeerimisel ja projekteerimisel Eestis.