28.11.2014
Viimane kuu aega on olnud Rail Balticu ettevalmistustes tegus ja mõneti ka märgiline aeg. Mitmed vajalikud tööd ja otsused on jõudnud vahefinišisse – sellesse aega on mahtunud Balti riikide ühisettevõtte asutamine, Eesti trassikoridori alternatiivide võrdlustulemuste valmimine ning valitsuse põhimõttelise seisukoha kujunemine Rail Balticu Eesti trassi osas.
Kõigepealt paar sõna värskeimast, valitsuse 20. novembri seisukohast Rail Balticu trassi asukoha osas. Algatuseks tuleb öelda, et arutelu valitsuse kabinetinõupidamisel oli tõepoolest põhjalik, kuid veelgi olulisem on asjaolu, et valitsus arutas ja kujundas seisukoha koos maavanematega.
Valitsuskabinet toetas arutelu tulemusel Rail Balticu trassikoridori Läti piirist Põhja-Raplamaani lähtudes varasemalt võrdlustulemuste ning põhjaliku analüüsi järel selgunud parimast trassialternatiivist. Lõuna-Raplamaal otsustati ligi 2 km alalõigu osas toetada maavanema eelistust, mis kulgeb Kohila alevikust ja Prillimäe külast veelgi rohkem ida poolt.
Põhja-Raplamaal ja Harjumaal jäeti arutelu tulemusel kaardile kaks võrdselt perspektiivikat trassi. Otsus kahe kaardile jäänud variandi vahel oli keeruline, kuna võrdlusanalüüsi tulemusel ei selgunud mäekõrgust eelistust ühele või teisele poole. Veelgi enam, nimetatud piirkonnas on konsultandid varasemalt põhjalikult analüüsinud väga mitmeid võimalikke variante ning oleme seetõttu kindlad, et nimetatud kahele lisaks väga hea trassialternatiivi leidmine on Harjumaal ja Põhja-Raplamaal keeruline. Seega teeme kevadel valitsusele ettepaneku kujundada põhimõtteline eelistus nende kahe vahel kevadel, detailsemale analüüsile tuginedes.
Valitsuse toetus ja põhimõttelise seisukoha kujunemine trassikoridori osas oli vajalik eeldus planeeringutega edasiliikumiseks. Saame järgmise etapina koostöös kohalike elanike ja omavalitsustega hakata kavandama täpsemaid lahendusi raudtee sobitamiseks kohaliku elukorralduse ja looduskeskkonnaga – planeerima ühendusteid, sildu, tunneleid, ökodukte.
Oktoobrikuus anti konkreetne tegutsemisraam ka Balti riikide koostööle Rail Baltic Eesti valdusettevõtte ja Balti riikide ühisettevõtte asutamisega. Ühisettevõtte üheks esimestest ülesannetest on rahastamistaotluse esitamine Euroopa Liidule ning projekti äriplaani koostamine. Mõlema teemaga on Eesti valdusettevõtte juba tööd alustanud ning usun, et jõuame mõistlikus tempos kvaliteetse rahastamistaotluse esitamiseni, mille kokkupanekuks oli samuti vajalik valitsuse põhimõtteline seisukoht trassi osas.
Seega viimaste kuude arengud on olnud otsustava tähtsusega ning lisanud kindlustunnet projektiga soovitud tempos edasiliikumiseks. Projekti areng ei ole aga toimunud ühegi osapoole sooloprojektina, vaid paljude inimeste koostöös. Aitäh kõigile tegutsejatele – nii maa- ja linnavalitsuste, kodanikeühenduste, seotud ametite ja ministeeriumide, konsultantide ning omavalitsuste esindajatele konstruktiivse koostöö eest! Võrdlustulemuste alusel parima trassi selgumine ning ühisettevõtte loomine on aga üksnes vahefiniš Rail Balticu kavandamisel, suurem osa ettevalmistustööd ootab veel ees. Seega töötame edasi!
