Anvar Salomets, Rail Baltic Estonia tehniline juht, raudteeinsener
Tänaseks valminud Rail Baltica eelprojekt on kokku pandud piltlikult öeldes tööpõllul ehk koostöös kogukondade, ettevõtjate, omavalitsuste ja organisatsioonidega, kelle asjakohased ettepanekud on eelprojekti sisse kirjutatud. Kokkuleppele on jõutud trassijoones ning erinevates loodus- ja inimkeskkonda kaitsvates leevendusmeetmetes.
Rail Balticule seatud eesmärkide puhul räägime kolme riiki läbiva kiire, ohutu ja keskkonnasäästliku raudtee rajamisest, mis ühendab meid üleeuroopalise raudteede võrgustikuga, mitte olemasolevate raudteelõikude tuunimisest ega ka mitte praegu veel visiooni tasandil eksisteeriva hyperloop’i ehitamisest.
Kogu protsessi vältel on kogukonnad ja teised huvitatud osapooled olnud aktiivsed kaasarääkijad ning sadu nende ettepanekuid on analüüsitud, ja seal, kus võimalik, sisse viidud. Ettepanekute seas on nii neid, mis puudutavad sildu, tunneleid ja müratõkkeseinu kui neid, mis käsitlevad keskkonnameetmeid ja trassijoont.
Eelprojekt näeb nii läbipääsudeks kui leevendusteks ette suuri investeeringuid. Kokku on Eesti trassiosale planeeritud 86 silda ja viadukti, mis tagavad ohutud eritasandilised ristumised maanteedega. Loomapopulatsioonide liikumise tagavad 24 ökodukti, aga projekteerimisel arvestatakse elu- ja looduskeskkonnaga ka muudes aspektides. Näiteks Harjumaal on loobutud Tagadi ja Tuhala vahelisest metsaala läbivast alternatiivist väiksema keskkonnajalajäljega variandi kasuks.
Nagu kõik suurprojektid
Osapoolte ettepanekud on viinud meid eskiiskavandist ehk laiemast nägemusest edasi ja see on saanud täpsema kuju. Samasugune loogika kehtib kõigi suurte taristuprojektide rajamisel – liigume üldiselt üksikule, seega pole praegu enam arukas võtta Rail Balticu rajamise aluseks üle kümne aasta vana analüüsi või teha selle pealt mingeid täiendavaid analüüse.
Kahtlemata peavad avatud arutelud Rail Balticu rajamise ümber jätkuma ka edaspidi. Sest just tänu neile oleme jõudnud projekti ettevalmistavasse faasi ja saanud kogukondadele sobiva trassivaliku ja lahendused. Neid lahendusi oleme augusti- ja septembrikuu jooksul tutvustamas käinud Pärnumaal, Harjumaal ja Raplamaal ning alustanud veelgi detailsemat tutvustusringi kõikides kiire raudtee poolt puudutatud valdades.
Konstruktiivse, tasakaaluka ja ratsionaalse arutelu huvides tuleks aga ka edaspidi lähtuda projekti aluseeldustest, arvutustest ja analüüsidest, unustamata projekti eesmärki, milleks Rail Balticu puhul on kiire, nüüdisaegne, ohutu ja keskkonnasäästlik ühendus Euroopaga
Pea viis aastat väldanud avalike arutelude, omavalitsustega kohtumiste, kooskõlastuste ja täpsustuste tulemusel oleme ideekavandist jõudnud eelprojektini. Samade osalistega koostöös valmib järgmisel aastal ka ehitushangete aluseks saav põhiprojekt ning seejärel ka juba reaalne ehitustegevus.