Eesti Päevaleht: Nabala raudteetrassi analüüs pidurdab Rail Balticu projekti vähemalt neli kuud

Nabala raudteetrassi analüüs pidurdab Rail Balticu projekti vähemalt neli kuud

Sven Sesteri kavatsus analüüsida Rail Balticu Nabala trassi lõhnab poliitilise kempluse järele.

Rahandusminister Sven Sester (IRL) teatas septembri lõpus üllatuslikult, et Rail Balticu raudtee võimalike trasside seas tuleks ikkagi kaaluda ka Nabala looduskaitseala läbivat varianti, mille mõju looduskaitsealale pole seni piisavalt tõendatud.

See teade puhus taas lõkkele vaidlused, mis viimasel aastal olid juba hakanud vaibuma. Jahtumiseks oli ka põhjust, sest eelmine valitsus otsustas 2014. aasta mais, et Harjumaal jäävad raudteetrassi variantideks need, mis Nabalat ei läbi, ja novembris anti heakskiit Nabala looduskaitseala loomiseks.

Nüüd on aga Sester tõstnud Nabalat läbiva trassivariandi tagasi lauale. Miks?

Keskkonnaõiguse keskuse juristi Siim Vahtruse hinnangul on selle trassi kaalumist alustades selge, et projekt jääb mitmeks aastaks seisma. „Tuleks hakata muutma ala kaitse-eeskirja. Kui peaks selguma, et trass on võimalik sinna teha, tähendaks see, et ka planeeringu menetlusega tuleks minna mitu sammu tagasi,” tõdes ta.

Rail Balticu projektijuhi Miiko Perise arvates võtaks lisaanalüüs aega kuni neli kuud. „Paljude tegevustega saaksime minna edasi ajakava järgi, kuid trassi lõplik valik jääks selle aja võrra seisma,” tõdes ta.

IRL-i ministrid analüüsi alustamises probleemi ei näe. Keskkonnaminister Marko Pomerants ütles esmalt, et ei asu nende poolele, kelle arvates peaks raudtee igal juhul minema läbi Nabala. Aga: „Minu asi on tuua selgus ning lõpetada debatt, kas kaitsealale on mõistlik trassi teha.” See tähendaks Pomerantsi sõnul keskkonnamõju hindamise (KSH) korraldamist ka seal, kus seda seni tehtud ei ole. „KSH tegemine keskkonda ei mõjuta, midagi halba see Nabalale teha ei saa,” ütles ta.

Miks just nüüd?

Sesteri sõnul on nii kalli projekti puhul enne lõplikke otsuseid vaja selgust saada, kas juba tehtud valik on õige ja kas soodsamast variandist loobumine on olnud möödapääsmatu. „Hea otsus peab põhinema analüüsil,” kinnitas ta.

Miks seda analüüsi peaks alustama just nüüd, ta ei selgitanud. Versioone selle kohta, mida IRL Nabala raudteetrassi teema tõstatamisega saavutada püüab, on mitu. Eelmine keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus (Reformierakond) tuletas meelde, et keskkonnaministeerium käis läbi kõik kohtuastmed, et Nabalasse ei saaks rajada kaevandusi. „Selge see, et survestamine ja lobitöö sel suunal, et kunagi saaks seal kaevandused avada, jätkub. Oluline on, et keskkonnaministril oleks selgroogu sellele vastu seista,” ütles ta. „Kui on üks võimalus Rail Balticu projekt seisma panna, siis just see (mida Sester teeb – U. J.) on see võimalus.”

Pole tõenäoline, et IRL sooviks Rail Balticu projekti põhja lasta. Küsimus võib olla poliitilises võitluses. On teadlasi, kelle sõnul tasub Nabalat kaitsta, ja neid, kelle arvates pole seal midagi kaitsmisväärset. Ometi suutis Pentus-Rosimannus sinna kaitseala luua.

Nüüd on IRL-il võimalik sellelt punkte noppida. Kui Nabala kohta analüüs valmib, võib arvata, et see näitab, et läbi metsamaa on raudteed odavam ehitada kui läbi asulate. Teoreetiliselt oleks selline tõestus IRL-ile hea valuuta poliitiliseks kauplemiseks.

Reformierakonna juhitav majandus- ja kommunikatsiooniministeerium on valmis analüüsi läbi tegema. „Trass peaks jooksma nii, et sellest oleks inimestele kasu ja loodusele võimalikult vähe kahju,” ütles Peris. „Trassi lõplik valik peab tuginema ratsionaalsetele argumentidele.”

KOMMENTAAR

Raudtee on inimeste jaoks

■ Harju maavanemale Ulle Rajasalule (Reformierakond) tuli Sven Sesteri ettepanek üllatusena. „Maakonna planeeringu algusfaasis käisime kogemusi hankimas Rootsis. Seal planeeriti raudteed ka algul läbi metsade, kuni inimesed sekkusid: raudtee on inimeste jaoks,” ütles ta ühenduse Avalikult Rail Balticust pressikonverentsil. „Raudtee inimeste lähedal annab palju juurde. Seepärast on trass, mille oleme välja valinud, Harjumaa inimestele parim.”

■ Rajasalu on saatnud Sesterile vastuse, milles kirjutab, et raudteed ehitades ei saa vaadata ainult ehituse maksumust, vaid peab vaatama ka muid argumente, sealhulgas kaudset kasu Eesti ühiskonnale.

Allikas: Eesti Päevaleht, 16.10.2015